Saturday, 25 April 2009
Thursday, 23 April 2009
Monday, 20 April 2009
Üks jundam vähem
Saturday, 18 April 2009
Rahvariided
Rahvuspapud
Wednesday, 15 April 2009
Ökoloogiline jalajälg
Mõõtsin. Oeh. Mul tuli nii suur jalajälg ja ometi olen ma suht öko. See lendamine ja pidev autosõit on ikka kurjast....eriti sain sellest aru, kui pidin vastama küsimusele, kui kaugel mu kodust asub ühistranspordi peatus.....aga viimati kui proovisin tööle trammiga sõita (ei, mitte öko ei tulnud peale, vaid auto oli remondis), siis hakkasid kaks poolmurjamit mu selja taga suure pussnoaga konservi avama....nuga käis siuh ja siuh mu õlast nii lähedalt mööda.....kuidagi kõhe noh :-)
Krediitkaardid
Väike kõne panka ja kõik jälle korras. Aga kui poleks vaadanud, siis vaat ei teagi, kes selle raha oleks saanud :)
Nüüd edaspidi jälle targem. Usalda, aga kontrolli.
Sunday, 12 April 2009
Freecycle

Idee on selles, et geograafilise asukoha järgi kuuluvad huvilised listidesse, kus liigub info asjade kohta, mis on kellelgi üle või puudu ning inimesed saavad asju tasuta ära anda ja saada.
Eestis on list Tallinnas ja Tartus.
Toimib lihtsalt - mina saadan listi liikmetele kirja, mille sisuks on PAKUN: xxx asjad (näiteks tahtsin ära anda suure pundi viirukeid). Ja siis keegi, kes on nendest asjadest huvitatud, kirjutab mulle e-maili ja me lepime kokku, kuidas ta need asjad kätte saab. Enamasti tuleb soovija asjadele ise järgi :). Ja siis informeerin ma listiliikmeid sõnumiga ÄRA ANTUD: xxx asjad. Samamoodi saab kirjutada ka teate SOOVIN: xxx asjad.
Minu pakkumisele tuli igatahes vastus ca 10 minutiga, seega tundub, et süsteem toimib õlitatult. Listi teadete järgi annavad ja saavad inimesed igasugust suurt ja väikest nodi - külmkapid, kushetid, väikelaste tarvikud, kunstlilled, cd plaadid jne jne. Vt. http://www.freecycle.org/group/Estonia/Estonia/Tallinn
Saturday, 11 April 2009
Napakad
Täna öösel oli keegi mu auto kojamehed ära varastanud. Ja ma pidin hommikul kella peale minema. Ja vihma tibutas. Mistõttu kiirelt statoili, raha lauale ja ikka jäin hiljaks.
Minu ülemiste korruste inimesed suitsetavad aknal ja viskavad KÕIK konid alla. Ja koristaja saabub hommikul pool seitse ja asub metallist kühvliga neid krõõps ja krõõps kokku ajama. Vähemalt pool tundi järjest. Huh.
Ja ükskõik mis kellaajal ma hommikul kodust välja lähen, alati põleb trepikojas tuli ja alati ma kustutan selle ära. Mulle hakkab tunduma, et ma olen ainuke, kes seda märkab. See põleks muidu vist päevad läbi. Ma ei saa aru, kuidas kõigil sellistest asjadest savi on.
Wednesday, 8 April 2009
Hecuba
Kellel avaneb võimalus, soovitan vaadata Linnateatris etendust Hecuba pärast. Ma pole mitu aega nii palju naernud (vahepeal pidin toolilt alla kukkuma, ausalt) ja ei ole ainult selline hetkenali...annab ikka ka mõtlemisainet pärastiseks.Ja et kultuurile juba oli päevanorm ära kulutatud, siis ilule enam palju fondidest ei jätkunud....seepärast lasin täna lõigata pooli juukseid :-) Tõsiselt. Kes näeb, saab aru :-)
Saturday, 4 April 2009
7 tõde minu kohta
1. Ma olen vähenõudlik ja kokkuhoidliku loomuga. Ma kraabin alati kõik kausid piinlikult tühjaks, ei viska eriti toitu ära, katsun kõik olemasoleva ära kasutada, et vähem tarbida ja raha kulutada. Õnneks olen õppinud siiski üleliigset jama mitte hoiustama……seega üritan leida õiget vahekorda liigse asjade kogumise-hoidmise ja kokkuhoiu vahel.
2. Ma armastan loomi ja loodust ja päris asju ja neid inimesi, kes midagi ise oskavad teha/luua. Ja ma ei karda ühtegi koera.
3. Mul on nõrk närvikava – väsin ja tüdin ja lähen närvi jumala äkki. Kord armastan seltskonda, järgmisel hetkel ajab mind lärm ja kiirustamine pahuraks.
4. Ma ei oska probleeme ja tülisid lahendada – parem jooksen eemale ja panen silmad kinni. Ja olen väga kange. Ja kannatan selle all.
5. Ainult mina tean, kuidas õige on :). Ja mulle meeldivad plaanid. Kui ma olen midagi arvanud ja mõelnud ning midagi muutub….siis ma lähen närvi. Vt. punkt 3. Ja ka punkt 4.
6. Ma olen väike igav inimene – mind ei huvita poliitika, ma ei ole kursis kultuurisündmustega, ma ei huvitu suurtest tegudest ja maailma asjadest. Ma teen väikse inimese igapäevatoimetusi - kevadel istutan lilli ja sügisel käin vaarikal. Ja siis ootan uut kevadet. See väike elu meeldib mulle, aga samas närib hinge, et see on nii tavaline ja mõttetu ja mul on kuidagi piinlik, et ma selline tavaline olen. Lisaks olen enda meelest liiga pealiskaudne – tegelen hektiliselt mitmete erinevate asjadega, aga mitte millegagi süvitsi.
7. Ma olen arvatavasti liiga enesekriitiline (vt. punkt 3, 4, 5, 6). Aga ehk läheb elu kunagi ilusamaks ja ma õpin endaga rohkem rahul olema :)
Palun ka Teelel kirjutada 7 tõde enda kohta.
Thursday, 26 March 2009
Siiski on veel midagi tähtsat - sel laupäeval tund elektrita 20.30-21.30
Nüüd ülehomme ongi see aeg käes.
Siit edasi ka küsimus - kes oleks huvitatud kogunema küünlavalgusõhtule stiilis "külmad road ja ise korraldatud muusikaline taust" vms?
Peatatud
Ei ole kulinaarseid* väljaelamisi, mida jagada;
ei ole lapsi, kelle edusammudest pajatada;
ei ole ühtki huvitavat asja elus, millest kirjutada;
ei ole soovi isiklikest asjadest kõiki maailma inimesi informeerida.
Ja ega neid isiklikke asjugi õigupoolest eriti pole (see oli neile öeldud, kes selle viimase lause peale kõrvu kikitasid :)
Lihtsalt mitte midagi ei ole.
*kujutate ette, ma kirjutasin selle esialgu g-ga?!???? minuga ei ole kõik päris korras.
Sunday, 22 March 2009
Tuesday, 17 March 2009
Lapsepõlve muretud mängud :)
Igatahes, olete teretulnud tutvuma minu Teise Minaga. Lubage tutvustada: Miamaria Topaz!!!

Vaatasin, et jalad on vähe lühikesed saanud, aga seda viga annab parandada :-) Välimuse mudimine ongi seni peaaegu et ainuke arusaadav tegevus olnud (stiilis huuled kitsamaks, kael pikemaks). Muidu ei saa väga täpselt aru, misasja need ca 50 000 inimest seal päevad ja ööd läbi teevad.....ilmselt tuleb alguses lihtsalt ringi kolada, sõpru leida, ennast saab mugavalt soovitud kohtadesse teleportida, võib ka lennata :))). Ulme. Eestlastel on oma sõpruskonnad, tundub, et vahepeal aetakse ikka Esimese Elu jutte ka. Imelik. Ja omajagu põnev ka. Mõnikord ajaviiteks võin õhtuti seal ringi sebida, kes veel satub, astuge ligi!!! vt. http://www.secondlife.com/
Thursday, 12 March 2009
Uued etnokad
Vigala mustriga:
Muhu linnumustriga:

Lihtne lasanje
Hakklihasegu:
Praadida ca 400g hakkliha koos 1 sibula ja 1 küüslauguga.
Juurde võib lisada veel shampinjone või paprikatükikesi.
Segada juurde ca 400 g purustatud tomateid (ma kasutan väikestes purepakkides Eldorado purustatud tomateid ürtidega, väga hea on).
Võib panna veel törts ketshupit või tometipüreed.
Maitsestada soola, pipra, basiilikuga.
Valge kaste:
Sulatada poti põhjas 2-3 spl võid.
Lisada 2 spl jahu ja segada mingi visplimoodi asjaga.
Lisada sinna ca 0,75 l piima (pidevalt segades ja muudkui jätkata segamist kuni keema tõuseb).
Maitsestada soola ja muskaatpähkliga.
Siis riivida hunnik juustu (ma riivisin lausa 300 g vist)
Ja seejärel kukkuda laduma. Ma panin nii: sutike hakklihasegu, siis väheke valget kastet, siis riivjuustu, siis plaadid. Ja niimoodi vist 3 või 4 korda. Kõige peale enam plaate ei pannud ja juustu panin rohkem.
Vorm oli ca 40 minutit 200 kraadises ahjus. Täitsa nämma tuli :-)
Monday, 9 March 2009
Tantsupeole
Sunday, 8 March 2009
Tõde meestest :-)
Saturday, 7 March 2009
Monday, 2 March 2009
Ma tõesti palun - VÕTKE MU RAHA OMETI VASTU
Pean vist panema öösel mingiks suvaliseks kellaks äratuskella, et proovida, kas see Rebase server ÜLDSE töötab või on omaette üle koormatud.
Lahkub. Vihaselt. Veel kord proovima.
Sunday, 1 March 2009
Mehu Katti
Ja kuna mul on probleeme nimede meeldejätmisega, siis püüan alati leida mingi seose....see Melua nimi seostus mul vaid sõnaga Mehua......mis..ehee...teebki tema uueks kenaks nimeks Mehu Katti :-)
Eelistage Eestimaist....hea nali küll.....
Enam aga mitte kunagi ei osta. Jutt tehase töötajate töötuksjäämisest või millestki muust väga kurvast ka ei kõiguta mind absoluutselt. Sest wc paber võiks olla puhas. Kolm rulli kuuest on aga lausa mustad. Nii pealmine kiht kui ka servad. Ja pgn seda teab, millised nähtamatud jõledused seal veel küljes on.....öäk. Head müümist, "kallid" Horizoni mehed!
Saturday, 28 February 2009
Toalilled
Friday, 27 February 2009
Imelik
Saturday, 21 February 2009
Etno sokid

Laulupeo puhul teeb Suva toredaid ETNO sokke. Millegipärast on need müügil ainult kuni 25.veebruarini....tuleb kiirustada :-)
Friday, 20 February 2009
Folkrs
Küll on ägedad.23.veebruaril peaks avanema pood aadressil www.rahvusmeened.ee
Ei tea kohe, mis värvi valida....
Monday, 16 February 2009
Ööd on liiga pikad
Saturday, 14 February 2009
Thursday, 12 February 2009
Täiskuu
Niikaua kui kaks tervet kätt on küljes ja palju sõpru-toetava õla pakkujaid, ei ole minu elu küll selles valguses otsa lõppemas. Kuigi tunne , et maailm on karjuvalt ülekohtune, on saanud taas kinnitust.
Sunday, 18 January 2009
Töö
Väike koormus tähendab maksimaalselt 1-2 tööpäeva nädalas.
Mõnus töö tähendab mingit sellist toimetamist, mida saab näiteks arvuti taga teha, samuti võin neljap-reedel pakkuda huvilistele mõõduka tasu eest lühiajalisi lapsehoidmisteenuseid. Koristada mulle väga ei meeldi, seda ei tasu küsidagi ;)
Esimestel nädalatel, kui käin ainult E-K tööl, kuluvad vabad lisapäevad ilmselt väga hästi enda sehkenduste peale ära, aga kaua ma neid kappe siis koristan või ainult raha väljaviivaid tegevusi teen....peaks ikka sissetoova tegevuse peale ka rõhuma, eriti sellisel surutise ajal...
Tuesday, 13 January 2009
Thursday, 8 January 2009
Buenos dias
Sain elus esimest korda to'elises vihmametsas-dzhunglis suvalises kohas (mitte mingil lautatud matkarajal) po'lvini mudas ringi ka'ia, o'o'sel pimedas paadiga so'ites vee a'a'rest loomade helendavaid silmi otsida ning minna la'bi kose tagant. See viimane oli niivo'rd jube, et ma olin sunnitud poole peal ja'nestama. Aga see poolgi andis vo'imsa elamuse ja mulle piisas ta'iesti.
Peale mitmete loomade-lindude imetlemise saime kogeda ka hordide vereimejate viha (sa'a'sed tahtsid tappa...). Oleme nyyd kenasti punnilised ja yritame viimase 3 ja poole pa'evase pa'evitamise abil seda varjata. Tagasi randa ja uno vino blanco con iela, por favor (kuidas iganes seda ka kirjutatakse... :-) )
Monday, 5 January 2009
Hola! (va'ga pehme elliga)
Pa'ike paistab, oleme la'inud 30-selt kreemilt tasahilju yle 45-sele ja kuna ma olen yhe pa'evaga teistest maas, siis jalgade-ka'te puhul tegin ta'na meeletu teo (proovisin 8-se faktoriga kreemi). Ko'igest sellest suurest kreemitamisest hoolimata yle paari tunni kindlasti pa'ikese ka'es ei saa olla, hakkab praadima. Kusjuures alustame korralikult hommikul kell 9. Pa'eval on ko'ik liiga ko'rvetav. Vahepeal so'o'me palju. Ja joome natuke. Ja siis pikutame raskest puhkusest. Siis on aeg minna lo'unaso'o'gile ning peale seda kuskil palmi all varjus veidi lugeda. Muidugi kui kohe uni peale ei tule. Ja seda juhtub :-) Vahepeal mo'ni kokteil ja hoplaa ongi aeg o'htuso'o'gile sa'ttida. Siis mo'ned kaardima'ngud, va'iksed kokteilid, pisike jalutuska'ik (aga mitte pikk, sest muidu vo'ib a'ra va'sida!!!) ning hea kui o'htuse beach-party'ni vastu suudame pidada. Sest et enne tuleb uni peale :-) See on uskumatu, kui palju suudab inimene mitte midagi teha, ilma et see totakaks muutuks. Ja kui palju meil und ja isukest jagub. Va'hemalt na'dalajagu kindlasti :)
Pikemas ajas ma ei ole 100% liselt kindel ausalto'eldes, sest tegelt hakkab vaikselt a'ra vas'ima nii pingelisest puhkusest. O'nneks eile tegime saarele tiiru peale ning homme va'ljub meil lennuk, mis meid paariks pa'evaks huvitavatesse kohtadesse mandril lennutab. Peale seda uued reportaazhid :-)
Thursday, 1 January 2009
Head uut ja pa'iksekyllast aastat!
Siis 19.00 oli kaetud hotelli lobbys (mis on o'ues kusjuures) kogu hotellirahvale kenad kuldsete laualinade ja kaunistustega lauad. Pakuti syya ja juua ning taustaks ja hiljem ka tantsuks ma'ngis meeleolukas syldiba'nd. Ko'igile oli jagatud 12 viinamarja, mida siis traditsiooni kohaselt viimaste kellalo'o'kide taustal a'ra tuleb syya. Enne aastavahetust toodi ka veel kingitused (tuutud, mida pa'he panna ja tuutud, mida puhuda), ko'ik sa'ras ja sa'tendas nii mis hirmus :)
Ilma, et me o'ieti arugi oleks saanud, millal neid viinamarju peab so'o'ma hakkama (muide, paras kunst on igal sekundil 1 a'ra syya...pa'ris kugistamiseks la'heb), ei saanud me ka aru, millal ta'pselt see uus aasta siis tuli. Kui enamik juba ringi hakkas hyppama, vo'tsime ta aga kenasti vastu, lo'ime klaase kokku ja yritasime merenget o'ppida tantsima. Enda meelest saime selgeks ainult ta'iesti suvalise tammumise, kusjuures Elina tammus hoopis teistmoodi kui mina.....saa siis aru, kuidas se tants tegelikult ka'ib :-)
Ta'na olen mina tubasel ravil (doktor Kaal ei lubanud tuule ka'tte minna), kuna konditsioneer on kurgule ko'vasti liiga teinud. Ja'a'n pa'evitamises teistest meeletult maha, tuleb vist minna isepruunistuvat kreemi otsima..... ;)
Tegelikult aga asutan nyyd teed jooma, siin arvutiruumis puhub ka kuri tuul.
Head uut aastat ko'igile!
Monday, 29 December 2008
Pa'ike, o'hk ja merevesi, need me so'brad kolmekesi

Sunday, 7 December 2008
Piparkoogid
kui lõigata taignast välja näiteks auto kujutis, aknakohad tühjaks jätta ning sinna panna klaaskommi (mina panin ühe akna auku veerand kommi), siis see sulab küpsemise ajal ilusaks klaasiks. Jääb väga äge. Nii saab ka piparkoogimaja aknaid teha :-)
Tuesday, 2 December 2008
Saturday, 22 November 2008
Yes, yes, your name
Mina vastasin: "Mai"
Tema: "Yes, yes, your name!"
Mina: "Mai"
Tema: "Yes, I mean YOUR name".
Huvitav, et mul seda enne pole juhtunud....küllap olen alati ilusti täislausega siis vastanud.
:)
Vanalinn
Sightseeingu käigus tekkis ka 2 küsimust, millele keegi ehk vastust teab - kas ja kust saab Müürivahe tänava linnamüürile? Ning kas on ju võimalik käia kuskil ka katuseid mööda, eks? Aga kus?
Friday, 14 November 2008
Juhe välja
Tuesday, 11 November 2008
Olen ma midagi maha maganud?
Monday, 3 November 2008
Klaver tuleb kooli
http://www.tng.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=245
Lööme kampa, eks?
Sunday, 2 November 2008
Fra Mares
Udupeen logistikatabel (excelisse kõik vannid ja mudimised korralikult sisestatud) andis selge vihje juba enne nädalavahetuse algust, et puhkus ja lõõgastus osutub kaunis kiireloomuliseks. Igal suurel oli 3 hoolitsust, mis täitis kokku ligi 8 tundi päevast ja kui hoolitsusele läks mõni lapsevanem, siis tuli vähemalt ühel suurel inimesel olla samal ajal ka lapsehoidjana valvel. Mõned meist otsustasid loobuda pärlivannist (huvitav, miks tavalist mullivanni ei võiks nimetada lihtsalt mullivannniks...) ja laupäeva ennelõunal jõudsime korraks Haapsallu. Ma ei olnud enne käinud Anni Arro Müüriääre kohvikus ning see viga vajas parandamist. See kohvik on IMEARMAS!!! Soovitan soojalt :-) Väga õdus ja ilus, toidud head, teenindus meeldiv ja hinnad okeid. Tahaks lausa kohe jälle minna :-)
Fra Mare oli ka täitsa tore ning protseduurid oli üpris head (mingi kehahoolitsus kohe väga hea ja massaazh oli ka spa kohta üllatavalt asine). Silma jäi vaid töötajate usin tormakus koju. Nimelt kui saun oleks pidanud lahti olema kella 22-ni, siis 21.30 olid juba mullivannil mullid välja keeratud ning minu meelest võeti ka küte maha. Ja kui söögiaja lõpuni oli veel ligi tund, ei toodud enam toitu juurde ning igaks juhuks viidi pessu ka lusikad....noh et keegi jumala eest enam midagi ei võtaks ja köögitädid kiirelt minema pääseks.
Viimati olin käinud enne seda Grand Rose Spas, seal nagu selliseid totakaid ebameeldivusi ei esinenud. Aga noh, hind oli ka teine ning lisaks on positiivne Haapsalu lähedus Tallinnale. Saaremaa on tore ja puha, aga no olgem ausad, sinna on ikka pikk maa.
Õnneks oli seltskond superluks (ma ei mõtle neid tangotavaid pensionäre ;), väiksed olmeküsimused ei rikkunud lahedat nädalavahetust.
Thursday, 30 October 2008
Lasteriided Gruusiasse
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=20222975
Tuesday, 28 October 2008
Sel kolmapäeval Von Krahli Akadeemias
Von Krahli Akadeemias on homme, kolmapäeval õhtul algusega 19.00 film "The Corporation" (tasuta)
Palju põnevat ka novembris ja detsembris tulekul.
Tundub tore. Sattusin telkust vaatama osaliselt eelmist Akadeemia filmi "Kas on elu peale kapitalismi", päris mõtlemapanev oli. Sellest tulenevalt kusjuures Von Krahli Akadeemia tegevust uurima asusingi :-)
Thursday, 23 October 2008
Kodused toidud
Ma ükspäev juurdlesin selle üle, kas keegi (a la rikkad poissmehed) suudab käia terve elu ainult väljas söömas ning elada ilma köögita. Ma läheks üpris ruttu peast segi - kodused toidud on minu meelest absoluutselt asendamatud. Pealegi oleks mul kogu aeg rahast kahju.
Ikka ju püüad mõistlikult läbi ajada ja oled rõõmus, kui suur kogus maitsvat toitu valmib üllatavalt odavalt. Mõned minu kodutoitudest on kohe eriti koonerdavad. Aga no mulle maitseb hästi :-)
Kõige lemmikum on borsh - lihtne, odav, maitsev.
Ma teen seda eriti laisal viisil:
Panen praepannile veidi õli, siis ca 2-3 riivitud porgandit (neid on poes ka riivitult olemas, kui ikka VÄGA laisk olla), tükeldatud 1-2 sibulat. Siis lisan ühe paki riivitud keedupeeti ja ühe väikse paki hapukapsast. Segan kõik läbi, asja idee on porgandit ja sibulat veidi praadida ning peeti hapukaks teha, et ta värvi ei kaotaks.
Siis kummutan selle kõik potti, lisan potti vett ja puljongikuubikut, mõned loorberilehed, vürtsiterad, terapiprad. Mõnikord panen ka kartulitükke. Siis jätan keema, samal ajal praen pannil hakkliha. Kui kapsas on pehme, maitsestan soola, suhkru ja natukese tüümianiga ning panen praetud hakkliha juurde. Kogu lugu. Eriti hea on järgmisel päeval.
Odavtoitude lemmikumate hulka kuulub ka mulgipuder. Ja supikogust valmistatud kalasupp. Lihtsuse poolest on väga mugav panna asju ahju - pruunistan ahjupaja põhjas veidi liha või kana ning siis lisan igasuguseid köögivilju, lisan vett ja jätan ahju hauduma. Saab suure pajatäie ning on hea ka järgmisel päeval soojendada.
Lihtsate toitude esirinnas on ka heeringas-kartul-keedumuna-kodujuust. Neid asju saab kappi justkui igaks juhuks varuda ning kui aega vähe, siis kiirelt lauale. Ainult kartulite ja munade keetmise vaev. Kõiksugu pastatoidud lähevad ka kähku ja teen neid sageli - makakad keema ja kerge kaste juurde.
Mõned jaksavad kogu aeg uusi retsepte katsetada, aga ma kipun pigem kindla peale välja minema ja järgiproovitut kordama. Noh ikka ju on osad inimesed sellised, kes ostavad alati sama vorsti ja osad julgevad iga kord uut maitset proovida. Ma olen üldiselt seda sama-vorsti-sorti. Aegajalt katsetan tublisti ka uusi asju, aga enamus kordi ei lähe õnneks ning siis asun taas oma "tavaliste" roogade kallale.
On kellelgi välja pakkuda oma läbiproovitud lemmiktoidud, millega minu rutiinset lauakest rikastada?
Wednesday, 22 October 2008
Jamie Oliver
Saade (õigemini Inglismaa toitumisharjumused) on omaette vaatamisväärsus - olukord laste toitumises on niivõrd jube, et see ei tundu isegi võimalik olevat. Aga kahjuks siiski on. Mõni laps sööb köögivilju esimest korda elus ca 10 aastaselt ning sedagi vastu tahtmist. Ainuke söök on burger, pizza, friikad ja kalkuninagitsid. Lapsed ei tee vahet sibulal ja tomatil, nad ei söö kunagi puuvilju ega marju. Ei ole isegi kunagi maitsenud ja igaks juhuks ei maitse ka. Kooli kaasa võetud lunch-box sisaldab kitkati ja milkywayd. Emad teevad kodus purgitoitu soojaks, samuti on koolikoka funktsioon külmutatud toit üles soojendada. Koolikokad ei oska isegi pastat keeta, rääkimata sibula hakkimisest.
Hakkasin uurima internetiavarustest, kas Jamiel koolilõunate parendamisprojekt nüüdseks ikka õnnelikult on lõppenud. Paistab, et asi on suureks paisunud, koolides uuendatakse kööke ning valitsus eraldab kopsakaid summasid. Jamie on omakoda võtnud ette Usa turu :)
Lisaks leidsin otsimise käigus tema enda kodulehelt palju mõnusaid retsepte. Näiteks sellised lihtsad spagetid.
Viimast osa neljaosalisest saatest järgmisel nädalal soovitan vaadata.
Monday, 20 October 2008
Friday, 17 October 2008
Hull
Ja absoluutselt suur ime juhtus - mul tuli ostutuul peale! Nii suur, et toiduosakonda enam pärast ei jaksanudki minna, kuna käed olid maani :-)
Olgu öeldud, et mul ei tule peaaegu kunagi ostutuhinat peale, käin ja kiratsen mööda poode ainult, endal vajalikud esemed kõik soetamata. Täna aga midagi mind vist nakatas (ei tea kas kõik need kastides tuulavad tädid või WC paberi kokkuostjad) ning hoolimata vähesoosivatest teguritest (jube palav, palju proovitavaid-valitud asju käe otsas kaasas ripnemas, liigselt inimesi, üürgav kommentaator eriti-heade-kaupade reklaamtekstidega) suutsin ma leida mõned täiesti tarvilikud asjad ja noh mõned sellised ka, mida niiväga nagu vaja pole ning suunduda kassasse. Väsinud kuid õnnelikuna. Rõõm enda saavutuse üle oli seda suurem kui meenutada viimase paari nädala jooksul lausa kolme poolvägisi ette võetud ostukeskuse külastust eesmärgiga leida mingeid kehakatteid, et talvel ära ei külmuks ning iga kord oli ainukeseks ostuks parkimispilet (mõnes kohas polnud sedagi vaja muretseda).
Kahju muidugi, et ostuhullus mind 100%-liselt kaasa ei haaranud ning ma suures osas just täishinnaga tooteid valisin :-)
Tuesday, 14 October 2008
Kuidas teada suurust (sokid)?
Eriti kuum oleks, kui see koht on seotud käsitööga ning info on varustatud lausa silmuste arvuga ;-)
Kuidas (ititoe teema)
Ma blogspotile oskasin selle html-koodi kuskile kopida ning analytics hakkaski nagu naksti toimima. Aga Picasas pole justkui sellist kohta, kuhu seda teksti panna. Iga help kirjutab stiilis, et "then paste the text". Aga KUHU???
Tantsud tähtedega versus showd Jaapanis
Tore võistlus täiskasvanud meeste vahel, kes marshmallowsid peavad sööma on SIIN
Hulgaliselt jaapani human tetrise variante on ka päris humoorikad, näiteks vt SIIN
Osad tetrise mängijad küll kahjuks ka ise aru ei saa, et nende kulul nalja tehakse...vt mingeid Itaalia tshikke ja nende ajuosavust SIIN :)
Sunday, 12 October 2008
Portugal
Mõned fotod on reisipiltide juures üleval (otselink siin)
Tuesday, 30 September 2008
Suhkruvaba
http://www.para-web.org/viewthread.php?tid=2768#pid57425
Kui guugeldada aspartaam või aspartame, saab veel rikkalikult vasteid. Isegi kui pool jutust ei ole tõsi, kaob igasugune isu dieet-cocacola jms järgi.
Ja siit ka kohe üks küsimus - kas on üldse olemas nätsu, mis ei oleks sugar-free???!!!???
Monday, 29 September 2008
Maakas
Huvitav, kes need asjad kõik ära sööb....
Friday, 26 September 2008
Kuidas leida poest häid asju (ilma et mitu aastat katsetama peaks halbade toodetega)
Piimatoodetest on mu konkurentsitu lemmik funktsionaalne kirsidessert. Kes ei ole veel proovinud, ma tõesti soovitan. Kirsi oma on palju palju parem kui teised. See pidavat veel kõigele lisaks ka kasulik olema, petipiimast tehtud vms.
Kes sööb võid, siis neil tasuks proovida Valio suurt 500 grammist pakki puhast võid. Maitseb hästi, säilib kaua.
Seepidest kasutan juba aastaid Flora lasteseepi. Tõesti üks lihtne ja hea seep. Ei sisalda lõhna-ega värvaineid.
Ülejäänud produktidele ei ole ma nii truu. Kord proovin üht, siis teist. Viimase aja leidudest on täitsa meeldiv Wabariigi leib. Ja peale on kirjutatud, et juuretisega tehtud. No ehk on tõesti. Maitseb väga hästi igatahes.
Thursday, 25 September 2008
Kuidas seeni marineerida
Saan nüüd eri versioonides mitu aega kala vaaritada, ise kuulan taustaks head mussi ;-)
Jagan selle peale lahkelt oma männiseente marineerimise tarkust (need tulevad mul oma arust mõnikord päris hästi välja...kui ma just retseptist liiga palju kõrvale ei kaldu ja IGAKS juhuks veel ühe viimast sortsu äädikat või lusikatäit soola ei lisa....):
Marinaad 2 kg männiseentele.
Ei ole neid iial kuidagi kaalunud, aga minul väljendub see kogus ühes potitäies (ca. 3 liitrine pott) seentes keedetud kujul.
1 liiter vett
4 sl soola
5 sl suhkrut
1 loorberileht (Ma panen alati millegipärast 2-3. Üks tundub ikka väga mannetu)
3 vürtsitera
3 nelki
3 pipratera
tükk kaneelikoort (Ma pole kunagi pannud. Ise ka ei tea, miks)
2 keskmist sibulat
2 väikest porgandit
3 sl 30%list äädikat
Leota seeni soovitavalt üleöö külmas vees. Siis lase 1-2 korda keema tõsta, korja vaht ära ja keeda 5-10 minutit. Kalla seened sõelale ja loputa külma veega. Mina näkitsen lõpuks ühte seent servast, et kas on ikka kibedus ära läinud. Kui ei ole, siis keedan veel korra.
Marinaadi keetmiseks keeda vesi soola, suhkru ja vürtsidega läbi, lisa porgandirattad ja keeda peaaegu pehmeks. Lisa äädikas ja sibularattad, keeda poolpehmeks. Siis lisa marinaadile seened ja keeda 5 min. Seejärel tõsta purkidesse ja kaaneta :-)
Wednesday, 24 September 2008
Kuidas (musa) ?
Kuidas?
Seni (ja see "seni" võib tükk aega kesta, sest ma ei pea end eriti erakorraliselt targaks...) aga tahaks vastutasuks teistelt tarkusi korjata. Seepärast alustagem rubriiki KUIDAS.
Nimelt tahaks kangesti teada, kuidas keegi teeb punasele kalale kastet. Vot selline praktiline ja lihtne küss. Ma panen reeglina kala lihtsalt soola, sidrunipipra ja tilliga ahju, katan enne veel fooliumiga kinni ka. Ja siis kõrvale keedan riisi ja mingeid vilju ka tavaliselt. Aga no kuiv jääb. Kohe häirivalt kuiv. Mingi a la Felixi kalakaste mu meeli ei köida, majoneesi ei ole mu kapis juba aastaid. Mis te sinna peale kastmeks teeks-paneks?
Sunday, 21 September 2008
Hea teenindus
Enamasti suvepäevi korraldades kuuleb pidevalt kõigepealt pika lugulaulu sellest, mida kõike koha peal teha ei tohi-ei saa-ei või. Sel nädalavahetusel Veskisillal firma suvepäevi* pidades ei tundnud me kordagi, et me oleks kellelgi ees, karjuks liiga kõvasti, heiskaks lipu valesse kohta, pahandades kedagi jäädes söögile natuke hiljaks või mängides bowlingut kauem kui algselt plaanitud jne. Ma arvan, et peaksin neile selle ebatavalise normaalsuse eest tänukirja saatma.
Kenade inimestega kohtadest on viimasel ajal silma paistnud ka:
Raudsilla puhkekeskus (http://www.raudsilla.ee/)
Kohala Mõis (http://www.kohalamois.ee/)
*Tegelikult on praegu ikka veel suvi. Viimaseid päevi :)
Thursday, 18 September 2008
Juhm
Siis ei oska ma shut-downida oma arvutit nii, et see esimese korraga ka sulguks. Peaaegu alati tuleb teist korda veel arvuti kinni panna.
Investeerimisfondide valikust ma ei räägigi, seda ma pole kunagi osanud. Aga tehnilisi asju olen enda meelest suht hästi seni taibanud...viimasel ajal ainult lugu kehv - no tõesti....isegi hansaneti krediitkaardi kingituste saatmisviisi ei suuda hansanetis muuta :o (lasin rumala peaga endale algul neid postiga koju tuua, mis tähendab mu jaoks aga postkontorisse minekut....samal ajal kui panka minna oleks palju lihtsam). Kui teema läheb ipodide ja sünkroniseerimiste peale, siis ma parem hoian aga üldse eemale. Kaugele eemale. Mitte midagi ei saa enam aru noh.
Appi, kas see kõik tähendab, et ma olen ajale jalgu jäänud?!!!???
Wednesday, 17 September 2008
Värskeid krimiuudiseid kesklinnast
Täna kell 19.18 minu akna all. Ajaleht oli vähemalt tunni kestva pidustuse lauakeseks. Siis kiskus midagi kiiva. Maadlusplatsiks oli trepiserv ja auto kapott (õnneks mitte minu oma!), käiku läksid jalad ja käed, märgata võis ka kägistamisvõtteid.
Naisterahvas ei olnud väga vaenulik, küllap teab juba kogemusest, et ta vastu ei saa. Üritas siiski paar korda vahele astuda. Nagu pildiltki näha, muutis see muidu suht uimaste liigutustega rüseluse veidi tempokamaks :)
Oi ma jälestan joodikuid....
Monday, 15 September 2008
Pissiv tüdruk
Brüsseli pissiv poiss oli mul juba enne nähtud, seekord kuulus ülevaatamisele pissiv tüdruk. Las see koer jääb veel järgmiseks korraks :-)Nädalalõpp Belgias oli hääästi meeldiv - väga hästi sai süüa, palju naerda ja mitu päeva usinalt jalgadele valu anda mööda Brüsselit ja Brugge'i ringi hulkudes.
Ja täitsa kogemata sattusin pärliparadiisi...silme eest võttis kirjuks, ausalt. Osta sai kõikvõimalikke eri suuruses ja värvi helmeid...mõnes mõttes on hea, et Tallinnas sellist kohta ei ole, ma oleksin raudselt pankrotis :-)
Thursday, 11 September 2008
Tuesday, 9 September 2008
Ekspertiis
Kui osta poest mingi riidehilp, siis on võimalik selle kvaliteedi kehvuse korral pöörduda 6 kuu jooksul müüja poole ja nõuda ekspertiisi. Küsitav muidugi on, et kuidas kangale ekspertiisi saab teha, kui enam sageli ei anta kaasa tootele sellist väikest lappi (alati minu jaoks suhteliselt mõttetuna tundunud).
Mina nimelt jätkasin sel nädalal oma jopesaagat, kuna hirmuäratavalt läheneb aeg, mil möödub juba 2 aastat erakordselt viletsa ja kalli H2O jope ostust. Vahemikus 6 kuud- 2 aastat peale ostu kvaliteediga mitte rahul olles peab ostja oma kuludega ekspertiisi korraldama ja seda ma tegema asusingi. Leidsin TTÜ juurest mingi labori, rääkisin ühe toreda tädiga tema masinatest ("kahjuks just kõige õigem hõõrdumismasin läks katki, aga ühe vana vene omaga saab vist ikka ka veel midagi uurida"), leppisin kokku aja, mil asja kallale asume. Ja siis minu kurvastuseks oma kappe läbi otsides hakkas tunduma, et seda olulist ca 8 x 8 cm suurust kanganäidist pole ja pole kunagi olnudki.
Seisin valiku ees: 1) kas lasta oma jope ametlikult oma silme all vabatahtlikult hõõrdumismasinal puruks teha (sest millegi peal peab ju seda kontrollima) ning riskida sellega, et H2O ei kiida seda "vene masinat" heaks
või
2) leppida jopega, millel on seni veel ainult mõned kohad natuke katki.
Otsustasin valida ekspertiisist loobumise, vihata edasi H2O'd ja osta lihtsalt uus terve jope. Kuskilt mujalt.
Friday, 5 September 2008
Tõenäosus
1) aastaid ei ole politsei mind kordagi kinni pidanud;
2) mõned päevad tagasi kaotasid mu load ootamatult kehtivuse.
Mis te arvate, kui suur on tõenäosus saada nädala jooksul politseiniku poolt peatatud?
Kahjuks väga suur :-)
Eriti kui keerata politseiautole ette (oleks ta sinivalge auto olnud, oleks ma taibanud eemale hoida, aga eravärvides oli ja ma tõesti arvasin, et mul on õigus), siis kurjalt nende peale kätega vehkida (ei mingeid näppude kombinatsioone õnneks). Selle peale käivitus vilkurite töölepanek mu selja taga, "palun-esitage-oma-juhiload-ja-autodokumendid" vestlus ning väike õpetus liikluseeskirja teemadel ning lahkumine stiilis "olge-palun-edaspidi-ettevaatlikum". Jumal tänatud, et politseionul ei olnud aimu, mis kuupäev praegu on ning et minu lubade kehtivuse kuupäev juba minevikku on jäänud.....
Naeratasin viisakalt ja läksin Arki uusi lubasid taotlema.
Thursday, 4 September 2008
Lootust on
See on uskumatu, kui palju tegeleb inimesi täiesti elutervete tegevustega. Lisaks fimotamisele veel kümned heegeldamise või kudumise blogid, pärlite valmistajad, imeliste esemete tegijad vanadest asjadest, kokkajad ja uute retseptide katsetajad jne jne. Noored toredad inimesed vuhivad meeletu tempoga uusi toredaid vidinaid oma kätega valmistada, üksteise võidu pannakse pilte tehtud töödest välja. Vägev värk. Ma arvasin, et on olemas mõned heegeldajad....aga et neid on palju ja et nad vahepeal arvuti taha istuvad ning oma tarkusi teistega jagavad....lihtsalt nii südamlik mu meelest :-)
Monday, 25 August 2008
Ma siiski eksisin
Ja siinkohal on hea meel tänada ka plastist õllepudelite juurutajat, sest nende kukkumisel IV korruse aknast autokapotile ei juhtu peaaegu mitte midagi :)
*Vabandan laste ees. Kuigi ega tänapäeva noorus enam vene keelest vist liiga hästi aru ei saa, seega pole ju väga hullu :)
Sunday, 24 August 2008
Saturday, 23 August 2008
Vanu aegu meenutades
Sunday, 10 August 2008
Ära anda
Mõlemad on töökorras. Kohvimasin on filtriga ja see võileivaasi on selline, kuhu pannakse 4 saiaviilu ja midagi head vahele ning siis aparaat pressib need kokku.
Friday, 8 August 2008
Seenemikud
Seeni on nii palju, et terve metsaalune punab. Vähem kui tunniga täiesti suvalises metsas tulemuseks suur korvitäis pilvikuid.
Tuesday, 5 August 2008
Sunday, 3 August 2008
Muljeid
Aga muljed on ju olemas, alustan nendest:
Meie reisi sihtkohaks oli Gröönimaa lääneserv. Lendasime Kopenhagenist sinna Air Greenlandiga. Lennukis tabas meid meeletu lahkus - tellides omale gin+tonicu, mahla ja baylise küsis stjuardess täiesti imestunult "kas see on tõesti kõik? valige omale joogid ikka KOGU lennuks". Kui lisasid nimekirja näiteks coca-cola, siis ulatas ta neid kas 2 või 3 :-)
Kusjuures lend kestis vaid 4-5 tundi.
Esimene peatuspaik oli meil Ilulissati linnake (vaata kaardil vasakul umbes keskel). Elanikke ca 5000, kelgukoeri ka umbes sama palju. Seadsime enda kola telkimisplatsile (miljon-dollar-vaatega otse jäämägedele) ning asusime ümbrust uurima. Linnakeses väiksed erksate värvidega puitmajad, majade kõrval kaljudel ja tühermaadel kettides kelgukoerad. Suured alati ketis, pojad õnneks lahtiselt. Koerad ei näe suvel just kuigi ilusad välja (karv na niru ja pilk kurb), suurema osa ajast magavad ja vahepeal, kui keegi söögiga läheneb, siis uluvad. Koertest oli kahju. Neid ei peeta seal lemmikloomana, vaid hoopis transpordivahendina. Ja kes siis meilgi ikka niiväga oma autot paitamas käib. Nad ei puutu keegi oma koeri, ainult peksavad mõnikord. Poegi ikka paitavad, ega nad südametud inimesed pole. Lihtsalt suhtumine on koertesse hoopis teistsugune. Koerad austavad oma peremehi väga, kui hüüda "paremale" või "vasakule" või "seis", siis nad saavad aru ja kuuletuvad. Me seda kahjuks ei näinud, sest suvel lund ei ole ja koertega sõita ei saa. Põhjapolaarjoonest ülespoole ühtegi teist koera viia ei tohi, et greenlandic tõug teistega ei seguneks.
Kui rannikul väikestel radadel käia, siis näeb umbes selliseid asju: piiritu tühjus (mitte ühtegi majakest ega onni väljaspool linna või küla), üksik jänes (kes pole ilmselt kunagi inimest näinud, sest istus ja vahtis meid totaka näoga ja ei osanud üldse karta), suured ilusad puhtad jäämäed (mis Ilulissati külje alt liustikult merre jõuavad, et seal siis vaikselt sulada, mõnikord kärgatades tükke kukutada või lausa ümber keerata), väiksed kalalaevad, väiksed vaalavaatluslaevad turistidele ning vastavalt siis mõnikord ka mõni vaal. Rannalt nägime vaala vaid üks kord, aga hiljem merel korduvalt.
Ata külakeses ootas meid külalistele mõeldud majake vooditega (peale telkimist meeldiv vaheldus), väike söögimaja ning 3 võõrustajat (itaallane Andre, prantslane Julian ja üks taanlanna). Nende töö oli meid laevast kummipaadiga rannale vedada ning meile süüa teha ja lõbustada. See oli äraütlemata meeldiv koht. Nad püüdsid kala, korjasid rannakarpe, tegid meile mustikakooki (mustikate korjamiseks pidi tunnike mägesid enne ronima...), grillisid vaalaliha jne jne. Täiesti võrratu. Korraga oli laual vähemalt 4 sorti kala ja kõik ääretult maitsev. Nende sõnul on kalapüük niivõrd lihtne, et isegi sööta pole vaja panna, mine võta ainult kahvaga :)
Kogu mõnu varjutasid "sõbrad" sääsed ja kimalased. Käisime ringi nagu mesinikud (võrgud ümber pea), täitsa hullult palju oli neid tüütuid putukaid.
Kuna meie põhieesmärk ei olnud mitte hõrgutisi süüa ja niisama suvitada, vaid Eqi liustikku vaadata, siis ühe päeva veetsime taaskord oma laevakeses, mis sõitis paar tundi Ata külast edasi liustiku alla ning asus siis vaatluspositsioonile. Tegemist on ca 1 km laia (minu enda silma järgi öeldud mõõt) jääseinaga, mis aeg-ajalt tükkidena merre pudeneb. Jääseina kõrgus....hmmm....ei tea öelda....vast mingi 50 m? Seal lähedal pisikese laevas olles tunned end kui imetilluke täpp. Iga väiksemgi jääkamakas tekitab kukkudes meeletu paugatuse ning veidi ka laineid. Vahid ja vahid ja vahid ja rõõmustad iga varingu üle tundide kaupa. See oli igati väärt pikka loksumist (noh ja muidugi need toiduelamused aitasid ka sellele kõvasti veel kaasa ;).
Tagasiteel pakuti meile võimalust minna ühte tavalisse kohalikku elamisse ning süüa tradistioonilist rahvustoitu - hülgeliha. See oli keedetud koos kartulite ja riisiga ning maitses suurepäraselt (nagu loomaliha, aga veidi justkui maksa maitsega). Kodu oli nagu kodu ikka - telekas nurgas ja soe vesi tuleb kraanist :). Gröönimaalased (innuiidid) on kenad ja meeldivad inimesed, uhked oma päritolu üle ja üpris tolerantsed taanlaste (kes neid ju tegelikult valitsevad) ning ameeriklaste (kes on mitmesse kohta oma sõjaväebaasid loonud) suhtes.
Peale veel 2 ööd Ilulissatis telkimisplatsil lendasime nõks lõuna poole linnakesse nimega Kangerlussuaq. Täiesti mõttetu koht. Aga kuna seal on rahvusvaheline lennuväli, kust me koju saime lennata ning see on üks selliseid kohti, kust pääseb lihtsasti selle suure keset Gröönimaad oleva ice-capi peale (jäämütsile?!?), siis peatusime seal 2 päeva. Linn ise on tegelikult kunagine ameeriklaste baas, mistõttu ei ole seal eriti palju kohalikke. Need, kes seal elavad, töötavad lennujaamas ja see töö on neil ilmselt ainuke põhjus seal viibimiseks. Suured nö lasnamäe blokkmajad, tolmused teed ja kokkuvõttes väga ilmetu värk. Sisustasime oma 2 päeva rikkalike summade maksmisega taanlastele, kes seal mingeid lollide-turistide-tuure korraldavad.
Sealkandis on võimalik nimelt näha lisaks ica-capile ka metsikuid muskusveiseid. Uskudes turismibüroo tädi, kes suurte silmadega ütles, et jalgsi neid veiseid küll vaatama minna ei saa, sest need on nii kaugel, ostsime kalli muskusveiste vaatamise tuuri. Tuur nägi välja tõeline naljanumber - mingi tädi saabus kohe-koost-ära-laguneva mikrokaga, viis meid sellega linnast paari kilomeetri kaugusele mäe otsa ja viitas umbes cm suurusele täpikesele. Ise oli nii õnnelik, et veis on nüüd nähtud. Vaadates mäe teisele küljele, nägime veel kahte täppi ja siis kupatas tädi meid juba oma bussi, et nüüd peab kibekähku minema hakkama, sest järgmised turistid ootavad. Meil oli oidu talle öelda, mis me sellest arvame ning otsustasime mäeharjale edasi jääda. Natuke ringi uurides selguski, et üks veis pikutab käeulatuses ning hiilisime teda vaatama (täitsa tasuta, eksole). Saime 100 m kauguselt seda uhket looma jälgida - karva pikkus pidi tal olema kuni 90 cm ja see on 8 korda lambavillast soojem. Tõesti uhke elukas.
Jäämütsi vaatamise tuur oli umbes sama nõmedalt korraldatud (giid rääkis ainult taani keeles ning sedagi eriti ei kuulnud, sest ca 30 inimest oli topitud mingisse sõjaväelaste transpordikuuti, kus mürises hirmus kõvasti ning lisaks oli praeahju tunne, kuna temperatuur kuudis oli vähemalt 40 kraadi) , aga vähemasti saime tõepoolest jääl ära käia.
Novembris tulevad Gröönis valimised, kus kohalikud elanikud saavad otsustada, kas nad soovivad suuremat iseseivust. Ma väga loodan, et see niimoodi läheb, sest gröönimaalaste oskus oma maad tutvustada sai hindeks "5+", aga taanlased pole üldse mingit hinnet väärt.
What Kind of Intelligence Do You Have?
Your Dominant Intelligence is Logical-Mathematical Intelligence |
![]() You are great at finding patterns and relationships between things. Always curious about how things work, you love to set up experiments. You need for the world to make sense - and are good at making sense of it. You have a head for numbers and math ... and you can solve almost any logic puzzle. You would make a great scientist, engineer, computer programmer, researcher, accountant, or mathematician. |
Saturday, 2 August 2008
Gröönimaalt tagasi
Etteruttavalt olgu öeldud, et Gröönimaa on hiiglama ilus!
Tuesday, 22 July 2008
Soovitan kohvikut
Aitäh vihjeandjale (ta ise teab, kellest jutt ;)
Puhkus
Asjade pakkimine on kole keeruline, sest Gröönimaal on sooja -2 kuni +20. Katsu sa siis ainult vajalikke asju kaasa krabada, et sellises kliimas õnnelikult kämpida :-)
Friday, 11 July 2008
Meie kortermaja lugu
1) III korruse aknast on alla oksendatud 2 x (maandumisega meie magamistoa aknale ja avatud akna tõttu ka veidi tuppa aknalauale). "Ülemise korruse noormees ei oska veel hästi juua" ütles tema ema, kui meie aknaid käis pesemas.
2) III korruse samas korteris ei saanud selle pojaga läbi ema uus mees, kes veidi napsutada armastas ning siis kedagi peksta soovis (arusaamatuks jäi alati, et keda - valikuteks oli vanaema, ca 5 aastane tütar, bolonka või siis eelmainitud 3 inimest...kuigi ma arvan, et iseend ta ei klohminud.....seega jääb valikusse 2). Sinna pidi poja palvel politseid kutsuma. Noh ja kõik karjusid ja jooksid mööda trepikoda. Reeglina öösiti. Nüüd on õnneks ema+mees+ laps ära kolinud, alles on poeg ja vanaema ja bolonka + lisandunud on poja pruut + uus tita. Kõik on vaikne ja rahulik, ilmselt oli kurja juur ikka see purjutav mees.
3) IV korruse korteris meie kohal elas ca 40-45 aastane naine. Tundus normaalne, aga ükskord viskas mind päeval 17.30 oma aknast odekolonnipudeliga. Oli täiesti umbjoobes. Õnneks ei saanud mulle ega autole pihta. Kutsusin politsei, prouale tehti trahvi ja läksin prouaga riidu (õnneks see ei väljendunud mulle ebameeldivalt). Ta kirjutas mulle postkasti vabandava kirja, aga ega ma talle ikka andeks ei andnud küll. See sama naine tekitas ükskord ilusal päeval meie trepikojas jubedaid hääli. Kena inimese kombel mõtlesin, kas peaks appi tõttama, sest keegi ilmselgelt on hädas või väga haige. Vargsi trepist üles minnes avanes pilt, kus see sama naisterahvas istus trepil, endal seelik rinnuni üles krutitud ja alt jummala alasti. Ajas vahtu suust välja ja jõuras. Kutsusime kiirabi. Ei olnud haigus. Oli liiga palju midagi sisse endale joonud vms.
4) meiega samal korrusel (õnneks mitte päris kõrval) elab üks onu. Onu joob väga palju. Ja suitsetab veelgi rohkem. Hea, et tema ust keegi liiga tihti ei paota, sest et iga kord tuleb sealt hirmsat haisu. Väljas ta minu meelest ei käi. Mõnikord ainult viiakse ta kiirabiga ära, kui ta on omal ribid puruks kukkunud ja siis tuleb arstionudele minna appi teda tassima. Onul käib külas vahetevahel üks naisterahvas. Ei saa aru, kes ta talle on. Nagu oleks tütar, aga nagu ei oleks ka. Ükskord igatahes pikutas see naine põiki trepikojas meie ukse ees. Oli liiga palju joonud. Siis pidi tal kätest kinni võtma ja ta oma korterisse lohistama, et oma ust saaks avada.
5) V korrusel elab nahkne mees. Mees on joodiku moega ja teoga, aga riietub uhkelt - üleni mustas nahas. Teda ei ole ma veel kunagi kainena näinud. Ükskord eelmisel aastal ühel nädalavahetusel, kui me teda veel ei tundnud nägupidi, magas ta I ja II korruse vahel trepikojas. Meile aga pidid tulema külalised (lastega ja puha). Arvasime, et oleks parem, kui see mees seal ei magaks. Sai üles aetud. Kooberdas välisukse juurde, sonis ja seletas midagi vene keeles, lõpuks küsis, et kus ta on ning siis ringi vaadates selgus, et ta siiski elab selles majas. Siis sai vähemalt kolmandale korrusele hooga mindud, õnneks laste silme eest ära. Nahksel mehel käivad väga õudsad sõbrad külas. Peale nende esmakordset nägemist püüan ma mitte midagi trepikojas puutuda. Ja alati pesen kohe käed ära, kui koju saan.
6) Nahkse mehe kõrvale kolisid sügisel mingid italianod. Kolimist alustasid nad prügi väljatassimisega. See toimus sedasi - kogu kola mustadesse prügikottidesse ja siis põmmdi-põmmdi-põmmdi veeti neid musti kotte enda järel trepist alla (jajah, viiendalt esimesele). Teisel korrusel (ehk et meie ukse taga) olid kõikidel kottidel augud sees, sest et seal sees olnud klaaspurgid olid ju oh imet katki läinud. Terve trepikoda haises hapukurgivedeliku ja prügi järgi, läga ja kildude vahel laiutas palju muud huvitavat sodi. Kui ma olin igas võimalikus keeles onuga rääkimas käinud, koristas ta suuremad hunnikud ära. Olgu öeldud, et lõhn oli veel kaua õhus. Kui lõhn hajuma hakkas, jõudis nende remont niikaugele, et välja veeti kõik vanad kanalisatsioonitorud. Aga mitte päris välja, vaid trepikoja välisukse kõrvale sissepoole. Küll oli nauditav sealt mitmeid päevi mööda käia. Ma jälle ei suutnud, pidin minema neile ütlema, et need võiks kuskile ära viia, sest juba väga jube on.
7) mingis IV või V korruse korteris elavad lõbusad noored. Neile meeldib pidutseda. Küll on kena, et nende ja meie vahel on vähemalt 1 korter veel (muusika väga ei häiri). Igal reedel ja laupäeval kepsutavad öösiti treppidest üles ja alla kümned jalapaarid kilgete saatel ning mõnikord hommikul 7.30 ajal tööle minnes (jajah, argipäeval) võib näha punaste silmadega öö läbi pidutsenud noormehi, 4 lahtist õlut käes, kasiino poolt tulemas. Kui jutt juba kasiino peale läks, siis edaspidi MITTE KUNAGI ei kavatse ma elada kasiinole lähemal kui vähemalt 1 km (loe: väga valjuhäälsed ja väsimatud külastajad, mõnikord nädala ega järjest lausa terve bussitäis mustlasi...kuigi nende elu ja asjaajamisi oli vähemasti huvitav jälgida, tuleb tunnistada)
8) nüüd on juba ca pool aastat IV korruse joodikdaam kadunud olnud (ta korter oli vahepeal müügis, ju siis müük õnnestus). Tema asemel elavad inimesed, kes oma söögijäänused pilluvad aknast alla. Kahjuks on akna alla tavaliselt pargitud minu auto. Küll on "meeldiv" alustada oma päeva suitsukalajäänuste korjamisega auto katuselt ja kojameeste vahelt, mõnikord on ka lihajäänuseid või mingit näkitsemist üle jäänud. Ka suitsukonid ja muidu praht. Shallallaaa. Selle, et tegemist on IV korrusega, sain alles hiljuti teada ning politseid ei ole veel jõudnud kutsuda (ootan mahlakamat saaki). Kui muidugi politsei üldse minu kutse peale veel ilmub.... Ja kui meenutada, siis tegelikult visati juba eelmisel aastal ka asju aknast alla...hmm....küllap neid viskajaid on siis teisigi.
9) maja taga pisikesel haljasalal käib sooja aja saabudes vilgas elu - üks jalgadeta ratastoolionu magab siin nüüd tihedamini, talvel on ta seal harvem. Magab istudes, pea longus ja tekk üle pea maha rippumas. Lisaks toimub pikk ja pidev piknik - ca 3-4 nägu on peaaegu alati kohal jõmisemas. Kes viskab vahepeal uinakuks pikali, kes pissib puu vastu, üks mees millegipärast nühib mõnikord ka paljast tagumikku vastu puud.
Küll on kena maja kultuuripealinna keskuses ühel tähtsal puiesteel, eksole? Ja see on tõepoolest ainult 1 trepikoda, usute või mitte. Kui keegi tuleb mulle rääkima, et meil ei ole Eestis alkoholiprobleemi, siis ma võin pakkuda nädalast testperioodi selles majas ;)
Monday, 7 July 2008
Kaktuste lugu

Umbes 6-7 aastat tagasi sain mina Marioni käest selle kaktuse poja (EKPP - jajah, pojapoeg, ma mõtlen).
Sel aastal andsin mina Marionile oma kaktuse eelmisel aastal sündinud 2 poega, kuna minu kaktuse ema ja isa (loe: Marioni kaktused) olid vahepeal ära surnud ja ühe poja jätsin endale (EKPPP).
Täna avastasin, et sellel pojal on väike poeg küljes!
Ehk et Elina suurel kaktusel sündis hiljuti pojapojapojapoeg!!! Kaktused paistavad tänapäeval varem suguküpseks saavat kui vanasti ;-)
Vaat selline sugupuu. Peaks Elina käest küsima, kas ta üldse mäletab seda kaktust :D
Sunday, 6 July 2008
Toidu tellimine
Tuesday, 1 July 2008
Blogi ringküsimustik
Eks ma siis vastan :-)
1. Mida sa tegid kümne aasta eest?
Hmm. Kas võib juhtuda, et olin just lõpetanud Tartus Ülikooli? Või oli see aasta varem....peab järgi vaatama :D
2. Viis asja “Vaja teha” nimekirjast?
1) Matkaspordist uued madratsid ja magamiskott osta
2) Kristiinaga kokku saada (sisekujunduslikud teemad)
3) neljapäevaks lasanje komponendid poest tuua
4) triikida
5) Gröönimaa kohta lugeda
3. Lemmiksnäkid?
puuviljad, juust, õllesigarid, marineeritud kurk, marineeritud seened vms. Üldiselt mida vähem magus, seda sobivam.
4. Mida sa teeksid, kui oleksid miljonär?
Ostaks hästi palju ilusaid esemeid, sest võidab ju see, kellel on surres rohkem asju :D :D
Tegelikult ilmselt paneks suurema osa kuskile intressi teenima ja käiks edaspidi nädalas ainult 2-3 päeva tööl (lootes naiivselt saamatajäänud palgaosa intressidena saada...ja ikka sama ilusti edasi elada)
5. Kohad, kus oled elanud?
Tallinnas (Nõmmel, Kassisabas ja kesklinnas)
Rootsis
Tartus
Ja nüüd annan palve edasi oma blogisõpradele Nelele, Helele ja Ebele.
Thursday, 26 June 2008
Imelikud toetused
Lapse sünnipäevatoetus määratakse pere teise ja järgnevate laste teiseks, kolmandaks, neljandaks ja viiendaks sünnipäevaks. Avalduse toetuse saamiseks võib esitada alates lapse sünnipäevakuust kolme kuu jooksul pärast lapse sünnipäeva. Üks lapse vanematest või eestkostja (vähemalt aasta enne lapse sünnipäeva), sünnipäevalaps ja pere esimene laps peavad rahvastikuregistri andmetel elama Tallinnas ühel aadressil.
allikas: http://www.tallinn.ee/teenused?action=vaata&id=614
Thursday, 19 June 2008
Päikesepatarei
Sunday, 15 June 2008
Traveler IQ Challenge
Kahju, et meie kooli ajal selliseid kaasakiskuvaid ja arendavaid vahendeid ei olnud. Olid igavavõitu kontuurkaardid ning riikide ja linnade õppimine oli selline tuim pähetagumine. Millegipärast mäletan tundidest üldse rohkem seda, kuidas sai Venemaa avarustesse joonistatud mingeid maagi ja kivisöe märgikesi, mitte aga a la Buenos Airese või Liibüa asukoha õppimist (rääkimata sellest, et keegi oleks kunagi arutanud, et MIS sealkandis siis kõike huvitavat on). Aga võibolla ma olen lihtsalt kehvapoolse mäluga. Nüüd olen igatahes aru saanud, kui vähe ma tean. Aegajalt vaatan, kas mu pea on veel arenemisvõimeline ja mängin seda mängu taas lootes, et skoor paraneb. Kahjuks avastan end aga tammumas ikka mitu korda samal rehal....ei ole ime, et räägitakse aju töövõime vähenemisest juba alates 18-ndast elusaastast.....näiteks Kanada ja USA linnade paigutamine kaardile ei muutu harjutades kuigivõrd paremaks ;).
Praegu suurte (ja piinlike) vigadega sain tulemuseks, et minu Travelers IQ on:
maailm 89, Euroopa 92, lipud 100.
Proovin varsti veel, ehk õnnestub siiski veidi õppust võtta.
Tuesday, 10 June 2008
Ei oska
Või........või siis tuleb see lihtsalt sellest, et mul on vähemalt 9 aastat vana arvuti :D (ma kannatlikult ootan, et ta ükskord katki läheks, enne ära ei viska ka). Need sellid, kes räägivad sellest, kuidas igal aastal tuleb uus ja parem mudel osta, võivad minu uunikumi vaatama tulla. Internetis oskab minu Vanakene reeglina suurpäraselt käia. Ja ma väga loodan, et see Bloggeri aps on siiski kuskilt mujalt pärit. Siis saan oma nunnuga edasi uhkustada ja keskkonnasõbralik olla.
Saturday, 7 June 2008
Magamine

Tuesday, 13 May 2008
Ütle üks ilus poisslapse nimi
Vootele, Võitur, Tapper, Ründar
:)
Vootele on ikka päris nimi, aga kui keegi paneks oma poegadele nimeks Võitur, Tapper ja Ründar, siis pole palju enam puudu nimest Mõrvar :-)
Saturday, 10 May 2008
Kolesterool
Thursday, 8 May 2008
Õnnepalee
Üks kolleeg arvas, et küllap need varased tulijad on need, kes 07.07.07 eel liiga hilja seisma jõudsid ;)
Ja viimastel saabujatel on varuvariandina võimalik üritus edasi lükata 09.09.09-le.
Teine (ja abielus) kolleeg aga kommenteeris vaikselt, et "huvitav, mida nad sinna niiväga trügivad, ega see abielu mingi lustilaager pole" vms :) :)
Monday, 5 May 2008
Tegime ära
Endal oli ka päris uhke, möödasõitvad rongid tuututasid rõõmsalt, meie alati lehvitasime, et siis kohe jätkata kümnete kilode kaupa pampersite ja muu õuduse kotti loopimist. Või siis klaaspudelite (vähemalt ühe taarapunkti jagu). Ja pärast pidin ma käes puusas seisma prügiauto juhi ja klaasikottide vahel, et ta meie hoolega sorditud prügi samasse prügiautosse ei viskaks. Küsis teine nii imestades, et "kas siis ei tohigi või???!!!". Paistab, et prügionu oli küll projektist kõige vähem kuulnud ja asjade taaskasutamisest kohe üldse mitte midagi. Tal oleks nii kollased kui punased kotid sinna põhjatusse autosse tee leidnud. Päris selge on see, et sellisest kokkupressivast prügiautost ei saa mitte midagi muud välja tulla kui üks kivikõva prügikuubik ja no sealt küll midagi enam sorteerida ei ole lihtsalt võimalik :)
Sunday, 27 April 2008
Thursday, 17 April 2008
Sein sai valmis!
Lõpuks ometi!!! Lõpuks ometi olen ma oma köögi mosaiikseina valmis teinud. Ise ka imestan, et nii kaua aega võttis. Eks ta oli selline veidi tüütukene töö ning otse loomulikult leidsin ma alati põhjuseid, miks teha hoopis midagi muud, selle asemel, et glasuurplaate tükeldada (vuih, see on üks jubedat häält tekitav protseduur...) või neid ritta seada.








