Ei tea, kas võib kogu jama just täiskuu kaela ajada, aga midagi hirmsat on ümberringi toimumas. Tervisejamad, autoõnnetused, halvad teated ning suured ja järsud muudatused mitmete tuttavate elus viimase paari päeva jooksul.
Niikaua kui kaks tervet kätt on küljes ja palju sõpru-toetava õla pakkujaid, ei ole minu elu küll selles valguses otsa lõppemas. Kuigi tunne , et maailm on karjuvalt ülekohtune, on saanud taas kinnitust.
3 comments:
maailm hoopis pöörab sind nii, et saad astuda toredama ja parema poole, mis muidu oleks nägemata jäänud... vot nii!
Ega see midagi normaalset pole tõepoolest, Käbi on viimased kaks ööd olnud nagu kurjast vaimust vaevatud - nihverdab ja sahmerdab aina. Varsti läheb hunti jooksma ma ütlen...
Ja nii huvitav kui see ka pole, mina vana kuuinimene, ei ole seekord tundnud ka, et suur kook taevas on:-) Aga meile pandi muidugi ka dzuudivaip voodite alla. Nüüd on nii hea, et ei pane isegi kuud tähele.
Üks sobiv luuletus tuli pähe:
Kuu on taevas nagu kook
ja järve tilgub kuldset moosi.
Ma seisan kaldal nagu look
ning näpin tulipunast roosi.
Post a Comment