Umbes kaks päeva enne vokitamist tuleb panna idud likku. Ma panen mungoa idud klaaspurgi põhja ja jätan ööseks vette. Hommikul loputan läbi ja kurnan vee välja. Siis mõned korrad päevas ikka lobistan neid veel vee all ja iga kord kallan jälle vee ära. Ja voilaa - kahe päevaga on juba vinged idud kasvanud.
Siis lõikan paar porgandit peenikesteks ribadeks, paar paprikat suvalisteks ribadeks, paar sibulat ribadeks ja paar kanafileetükki ka ribadeks. Ja keedan valmis kas munanuudlid või tavalised spagetid või nuudlid. Seejärel ajan panni kuumaks, panen õli ja väikse tilga seesamiõli pannile ja praen kana natuke aega. Kanale soola ei pane, hoopis sojakastet ja teriakikastet panen sortsu (a suht väikese sortsu). Kui kana on enam-vähem valmis moega, siis lisan pannile porgandid ja sibulad, segan ja kuumutan natuke. Siis paprikad ja idud juurde. Ja siis natuke raputan seesamiseemeid sekka ning maitseks tai tshillikastet (umbes 2-3 spl vast). Seejärel panen nuudlid ka hulka ja hakkan maitsma, et kas midagi oleks nagu veel puudu. Enamasti on puudu sorts teriaki kastet ja ka natuke tshillikastet. Ja siis hiljem süües tundub, et tshillikastet ikka ei olnud puudu :) Aga ilmselt see pisuke vürtsikus selle toidu nii heaks just teebki.
Showing posts with label Retseptid. Show all posts
Showing posts with label Retseptid. Show all posts
Wednesday, 19 January 2011
Monday, 30 August 2010
Tomati- ja suvikõrvitsauputus
Et köögis ei seisaks pidevalt kastitäit tomateid ja nurgas rida suuri suvikõrvitsaid, siis tegin neist tomatipläga. Talvel on sellest ääretult hea pastakastet valmistada.
Tomatid veerandiks, suvikõrvits pisemateks tükkideks. Kõik see potti, kuhu läheb ka hästi natukene vett. Soola natukene. Ja ei midagi muud. Kõik see pidi väidetavalt seisma ilma äädika ja muu jamata.
Ma seekord laisa inimese kombel tomateid ära ei mõelnud koorida, aga poole tegemise peal mõtlesin ümber ning nokkisin tükk aega kuumast plägast nahkasid välja. Järgmisel korral pistan ikka tomatid mõneks minutiks keema ning lasen siis ära jahtuda ja koorin normaalse inimese kombel ära. See kuumas keeduses sorkimine polnud sugugi lihtsam.
Tomatid veerandiks, suvikõrvits pisemateks tükkideks. Kõik see potti, kuhu läheb ka hästi natukene vett. Soola natukene. Ja ei midagi muud. Kõik see pidi väidetavalt seisma ilma äädika ja muu jamata.
Ma seekord laisa inimese kombel tomateid ära ei mõelnud koorida, aga poole tegemise peal mõtlesin ümber ning nokkisin tükk aega kuumast plägast nahkasid välja. Järgmisel korral pistan ikka tomatid mõneks minutiks keema ning lasen siis ära jahtuda ja koorin normaalse inimese kombel ära. See kuumas keeduses sorkimine polnud sugugi lihtsam.
Wednesday, 14 July 2010
Suvejook
Pool liitrit maitsestamata jogurtit
Paar peotäit meelepäraseid marju (maasikad ja mustikad näiteks)
Natuke värsket mett või suhkrusiirupit
Mõni hetk saumikserit
Küll saab hea.
Paar peotäit meelepäraseid marju (maasikad ja mustikad näiteks)
Natuke värsket mett või suhkrusiirupit
Mõni hetk saumikserit
Küll saab hea.
Thursday, 27 May 2010
Suvesalat
Hoolimata ilmade jahenemisest on isu raskete toitude järgi kadunud ja kehal tundub olevat alanud suveperiood.
Üks minu suvine salat, mis alati maitsev tuleb, on selline:
Makra, värske kurk, roheline hernes (külmutatud, mitte see "Globuse" oma), keedumuna, majonees, till.
Lisasin seekord Rika eeskujul ka kodujuustu ja see sobis samuti suurepäraselt. Majoneesi läheb siis vähem ja salat tuleb kuidagi kergem.
Üks minu suvine salat, mis alati maitsev tuleb, on selline:
Makra, värske kurk, roheline hernes (külmutatud, mitte see "Globuse" oma), keedumuna, majonees, till.
Lisasin seekord Rika eeskujul ka kodujuustu ja see sobis samuti suurepäraselt. Majoneesi läheb siis vähem ja salat tuleb kuidagi kergem.
Sunday, 7 March 2010
Parim pastarestoran
Vapiano on paaril viimasel korral mind külmaks jätnud, Rucolas sain esimesel külastusel ülesoolatud lasanjet. Käi kus sa käid, hoopis kodus tehakse mulle KÕIGE paremat pastat :)
See käib kuidagi nii:
Praadida kanafilee tükid, lisada hakitud sibul, maitsestada soola ja üllatavalt suure koguse karriga.
Siis see praetud asi mingisse kaussi hoiule panna.
Praadida värskete shampinjonide viilud (terve karp kulub ära), maitsestada soola ja pipraga.
Siis kana tagasi seentele seltsiks pannile panna ja lisada rõõska koort (kohe palju ehk et 2 dl on vähe!) ning segu keema lasta.
Noh ja siis pasta sinna juurde ja oi kui hea on!
See käib kuidagi nii:
Praadida kanafilee tükid, lisada hakitud sibul, maitsestada soola ja üllatavalt suure koguse karriga.
Siis see praetud asi mingisse kaussi hoiule panna.
Praadida värskete shampinjonide viilud (terve karp kulub ära), maitsestada soola ja pipraga.
Siis kana tagasi seentele seltsiks pannile panna ja lisada rõõska koort (kohe palju ehk et 2 dl on vähe!) ning segu keema lasta.
Noh ja siis pasta sinna juurde ja oi kui hea on!
Wednesday, 13 January 2010
Kapis tasub alati hoida pisut mandleid
Kui tuleb millegi HEA isu, siis saab lihtsa vaevaga tavalistest mandlitest teha Olde Hansa Magusaid Mandleid. Või noh vähemalt samalaadseid. Retsept on SIIN. Panin kõiki maitseaineid poole rohkem (muidu jääks liiga leebe maitsega) ning järgmine kord lisaksin ka pisut kardemoni. Tulid superhead :)
Tuesday, 22 December 2009
Värvilised toidud ja imelik part
Pühapäeval kogunes 5 kokandushuvilist, et üheskoos julgelt uusi retsepte katsetada. Põhirõhk lasus seekord pardil.
Kuna meie eksperimentaalne tegutsemine on meid mõnikord pisut nälga jätnud (loe: peale pikka kokkamist otsustasime ükskord keeta kõhutäiteks pisut spagette, et mitte näljasurma surra), siis julgustas (õigemini peaaegu et sundis) Liis meid valmistama lisaks pardipraele ka suppi.
Menüü sai selline:
Glögg punasest veinist
Porgandi-tomati püreesupp (tuleb just sellist värvi, nagu arvata võite - oranzhi ja punase segu)
Part vürtsikate ürdimandlitega, seltsiks peedi-kartulipuder (Maru)
Kuninglik puding (Jamie Oliver)
Ütleme nii, et Liisu supimõte oli tore ja päästev, sest part ei sulatanud meie südameid. Lõhnas terve ahjusoleku aja jube imelikult ja peale pikka ootamist (äkki oligi liiga pikk?!?) selgus, et lihakiht on vaid 4-5 mm paks. Õigemini õhuke. Ja maitse.....no see maitse oli selline mittemidagiütlev. Ega iseenesest halb ei olnud. Aga elamust ka ei saanud. Linnukese kõhtu topitud segu pähklitest ja muust oli see-eest maitsev. Ja peedi-kartulipuder tuli imeliselt hõrk välja. Lisaks heale mekile nägi väga ilus tumeroosa välja.
Kuningliku pudingu võib ümber nimetada hiiglaslikuks ja magusaks munakoogiks. Aga Jamie ei ole selles kõiges süüdi, mina panin ise oma väikeste kätega sinna kogemata liiga palju suhkrut sisse.
Hõõgveini tegemine oli lihtne ning tulemus täitsa hea - potti panna pool klaasi vett ja pool klaasi suhkrut. Lisaks 1 kaneelikoor, 10 tera nelki ja natuke kardemoni. Seda natuke keeta, siis soga välja kurnata ning lisada 1 pdl punast veini.
Kogu sekeldamist saatis loomulikult äge jutuvada ning nurgas üürgasid superstaarid laulda. Seltskond oli super, päkapikud käisid kuuse all ja tühja sellest pardinirust - õhtu oli ikkagi jube lahe :)
Kuna meie eksperimentaalne tegutsemine on meid mõnikord pisut nälga jätnud (loe: peale pikka kokkamist otsustasime ükskord keeta kõhutäiteks pisut spagette, et mitte näljasurma surra), siis julgustas (õigemini peaaegu et sundis) Liis meid valmistama lisaks pardipraele ka suppi.
Menüü sai selline:
Glögg punasest veinist
Porgandi-tomati püreesupp (tuleb just sellist värvi, nagu arvata võite - oranzhi ja punase segu)
Part vürtsikate ürdimandlitega, seltsiks peedi-kartulipuder (Maru)
Kuninglik puding (Jamie Oliver)
Ütleme nii, et Liisu supimõte oli tore ja päästev, sest part ei sulatanud meie südameid. Lõhnas terve ahjusoleku aja jube imelikult ja peale pikka ootamist (äkki oligi liiga pikk?!?) selgus, et lihakiht on vaid 4-5 mm paks. Õigemini õhuke. Ja maitse.....no see maitse oli selline mittemidagiütlev. Ega iseenesest halb ei olnud. Aga elamust ka ei saanud. Linnukese kõhtu topitud segu pähklitest ja muust oli see-eest maitsev. Ja peedi-kartulipuder tuli imeliselt hõrk välja. Lisaks heale mekile nägi väga ilus tumeroosa välja.
Kuningliku pudingu võib ümber nimetada hiiglaslikuks ja magusaks munakoogiks. Aga Jamie ei ole selles kõiges süüdi, mina panin ise oma väikeste kätega sinna kogemata liiga palju suhkrut sisse.
Hõõgveini tegemine oli lihtne ning tulemus täitsa hea - potti panna pool klaasi vett ja pool klaasi suhkrut. Lisaks 1 kaneelikoor, 10 tera nelki ja natuke kardemoni. Seda natuke keeta, siis soga välja kurnata ning lisada 1 pdl punast veini.
Kogu sekeldamist saatis loomulikult äge jutuvada ning nurgas üürgasid superstaarid laulda. Seltskond oli super, päkapikud käisid kuuse all ja tühja sellest pardinirust - õhtu oli ikkagi jube lahe :)
Thursday, 17 December 2009
Vaaal-geeel lauu-aaal rätiku all magab leib :)
Just niimoodi oli keegi kunagi arvanud, et selle laulu sõnad käivad. Aga see selleks. Hoopis leivast käib jutt. Ma saan aru, et iga enesest lugupidav inimene teeb nüüdsel ajal ise leiba. Ei saa minagi keskmisest erineda. Geelküünte trendiga ma kaasa ei läinud, proovin siis vähemalt leivaga. On millestki seltskonnas rääkida ;)
Okok, ei nori, isetehtud leib on hea ja sisaldab ainult õigeid komponente ja miks siis mitte proovida. Kõik saab alati alguse varustusest. Poest sai siis selline keeksikujuline vorm soetatud ja paar kilo ökojahu ka. Juuretise ja õpetuse importisin Saaremaalt. Kõik läks kenasti, kuni jõudsin retseptis niikaugele: "lisada niipalju jahu, et tuleks lurts". Kui olin enda silma järgi paraja paksusega taigna saanud ja mingit eriti silmatorkavat "lurtsu" ei tekkinud, siis lõpetasin igaks juhuks jahu lisamise (noh et äkki peale järgmist jahukogust kohe üldse enam ei lurtsu...). Leib läks ahju ja küpses isegi pisut kauem kui ette nähtud. Välja tuli nagu pisut nätske. Küllap ma ikka ei kannatanud selle päris "õige lurtsuni" ära.... Kui keegi oskaks mulle öelda, palju tegelikult ühe leiva sisse seda jahu tuleks panna, siis oleks mul homme pisut julgem uut katsetust alustada.
Okok, ei nori, isetehtud leib on hea ja sisaldab ainult õigeid komponente ja miks siis mitte proovida. Kõik saab alati alguse varustusest. Poest sai siis selline keeksikujuline vorm soetatud ja paar kilo ökojahu ka. Juuretise ja õpetuse importisin Saaremaalt. Kõik läks kenasti, kuni jõudsin retseptis niikaugele: "lisada niipalju jahu, et tuleks lurts". Kui olin enda silma järgi paraja paksusega taigna saanud ja mingit eriti silmatorkavat "lurtsu" ei tekkinud, siis lõpetasin igaks juhuks jahu lisamise (noh et äkki peale järgmist jahukogust kohe üldse enam ei lurtsu...). Leib läks ahju ja küpses isegi pisut kauem kui ette nähtud. Välja tuli nagu pisut nätske. Küllap ma ikka ei kannatanud selle päris "õige lurtsuni" ära.... Kui keegi oskaks mulle öelda, palju tegelikult ühe leiva sisse seda jahu tuleks panna, siis oleks mul homme pisut julgem uut katsetust alustada.
Wednesday, 11 November 2009
Monday, 18 May 2009
Parima pasta konkurss
Kuna ma võiks erineval kujul pastatooteid süüa lõpmatuseni, siis sooviks veidi rikastada oma retseptivalikut. Kirjutan viimase aja oma ühe popima retsepti. Äkki kui keegi veel midagi head ja proovitut raatsib jagada, saab kokku päris hea valiku.
Pasta kreveti-koorekastmes
Pane pasta keema.
Paar minutit enne pasta pehmeks saamist lõika 1 küüslauk viiludeks ja prae poti põhjas õlis.
Lisa 2 dl kohvi-või vahukoort (olenevalt rannahooaja lähedusest ;-))
Lisa suur-suur peotäis hakitud värsket basiilikut (retsept nõuab tervet potitäit, aga ma nii palju pole kunagi julgenud panna).
Lisa 1 dl pasta keeduvett kastmele.
Kuumuta, maitsesta soola, cayenne pipraga.
Lõpuks sega juurde hunnik krevette, aga siis enam eriti keeta ei tasu, krevetid lähevad vintskeks. Siis pasta sinna sisse ja valmis :-)
Ja siis on mul veel Eriti Lihtne Pasta retsept. See käib nii - kui pasta on keedetud, kalla vesi ära ja lisa terve karp Merevaiku. Võib panna ka veel kirsstomateid. Aga ei pea. Väga kiirelt saab igatahes söögi lauale :-)
Kellel on midagi mõnnat pakkuda makaroonikusõltlasele?
Ja midagi absoluutselt teemavälist - minge Nõmme turule, see on NII armas! Ostsin talupiima ja muru näinud kanade mune ja lilli ja ohhhh see on tõesti kõige ilusam turg maailmas (Nele sõnad)
Pasta kreveti-koorekastmes
Pane pasta keema.
Paar minutit enne pasta pehmeks saamist lõika 1 küüslauk viiludeks ja prae poti põhjas õlis.
Lisa 2 dl kohvi-või vahukoort (olenevalt rannahooaja lähedusest ;-))
Lisa suur-suur peotäis hakitud värsket basiilikut (retsept nõuab tervet potitäit, aga ma nii palju pole kunagi julgenud panna).
Lisa 1 dl pasta keeduvett kastmele.
Kuumuta, maitsesta soola, cayenne pipraga.
Lõpuks sega juurde hunnik krevette, aga siis enam eriti keeta ei tasu, krevetid lähevad vintskeks. Siis pasta sinna sisse ja valmis :-)
Ja siis on mul veel Eriti Lihtne Pasta retsept. See käib nii - kui pasta on keedetud, kalla vesi ära ja lisa terve karp Merevaiku. Võib panna ka veel kirsstomateid. Aga ei pea. Väga kiirelt saab igatahes söögi lauale :-)
Kellel on midagi mõnnat pakkuda makaroonikusõltlasele?
Ja midagi absoluutselt teemavälist - minge Nõmme turule, see on NII armas! Ostsin talupiima ja muru näinud kanade mune ja lilli ja ohhhh see on tõesti kõige ilusam turg maailmas (Nele sõnad)
Thursday, 12 March 2009
Lihtne lasanje
Avastasin, et lasanje tegemine pole üldse mingi suur mässamine, kuigi see mulle on seni niimoodi on tundunud. Ilmselt mul õnnestus seda teha lihtsaimal moel, mis üldse võimalik:
Hakklihasegu:
Praadida ca 400g hakkliha koos 1 sibula ja 1 küüslauguga.
Juurde võib lisada veel shampinjone või paprikatükikesi.
Segada juurde ca 400 g purustatud tomateid (ma kasutan väikestes purepakkides Eldorado purustatud tomateid ürtidega, väga hea on).
Võib panna veel törts ketshupit või tometipüreed.
Maitsestada soola, pipra, basiilikuga.
Valge kaste:
Sulatada poti põhjas 2-3 spl võid.
Lisada 2 spl jahu ja segada mingi visplimoodi asjaga.
Lisada sinna ca 0,75 l piima (pidevalt segades ja muudkui jätkata segamist kuni keema tõuseb).
Maitsestada soola ja muskaatpähkliga.
Siis riivida hunnik juustu (ma riivisin lausa 300 g vist)
Ja seejärel kukkuda laduma. Ma panin nii: sutike hakklihasegu, siis väheke valget kastet, siis riivjuustu, siis plaadid. Ja niimoodi vist 3 või 4 korda. Kõige peale enam plaate ei pannud ja juustu panin rohkem.
Vorm oli ca 40 minutit 200 kraadises ahjus. Täitsa nämma tuli :-)
Hakklihasegu:
Praadida ca 400g hakkliha koos 1 sibula ja 1 küüslauguga.
Juurde võib lisada veel shampinjone või paprikatükikesi.
Segada juurde ca 400 g purustatud tomateid (ma kasutan väikestes purepakkides Eldorado purustatud tomateid ürtidega, väga hea on).
Võib panna veel törts ketshupit või tometipüreed.
Maitsestada soola, pipra, basiilikuga.
Valge kaste:
Sulatada poti põhjas 2-3 spl võid.
Lisada 2 spl jahu ja segada mingi visplimoodi asjaga.
Lisada sinna ca 0,75 l piima (pidevalt segades ja muudkui jätkata segamist kuni keema tõuseb).
Maitsestada soola ja muskaatpähkliga.
Siis riivida hunnik juustu (ma riivisin lausa 300 g vist)
Ja seejärel kukkuda laduma. Ma panin nii: sutike hakklihasegu, siis väheke valget kastet, siis riivjuustu, siis plaadid. Ja niimoodi vist 3 või 4 korda. Kõige peale enam plaate ei pannud ja juustu panin rohkem.
Vorm oli ca 40 minutit 200 kraadises ahjus. Täitsa nämma tuli :-)
Thursday, 23 October 2008
Kodused toidud
Mulle väga meeldisid head nõuanded punase kala vaaritamiseks. Äkki ka see postitus toob kaasa kellegi toredaid arvamusi, ideid ja nippe :)
Ma ükspäev juurdlesin selle üle, kas keegi (a la rikkad poissmehed) suudab käia terve elu ainult väljas söömas ning elada ilma köögita. Ma läheks üpris ruttu peast segi - kodused toidud on minu meelest absoluutselt asendamatud. Pealegi oleks mul kogu aeg rahast kahju.
Ikka ju püüad mõistlikult läbi ajada ja oled rõõmus, kui suur kogus maitsvat toitu valmib üllatavalt odavalt. Mõned minu kodutoitudest on kohe eriti koonerdavad. Aga no mulle maitseb hästi :-)
Kõige lemmikum on borsh - lihtne, odav, maitsev.
Ma teen seda eriti laisal viisil:
Panen praepannile veidi õli, siis ca 2-3 riivitud porgandit (neid on poes ka riivitult olemas, kui ikka VÄGA laisk olla), tükeldatud 1-2 sibulat. Siis lisan ühe paki riivitud keedupeeti ja ühe väikse paki hapukapsast. Segan kõik läbi, asja idee on porgandit ja sibulat veidi praadida ning peeti hapukaks teha, et ta värvi ei kaotaks.
Siis kummutan selle kõik potti, lisan potti vett ja puljongikuubikut, mõned loorberilehed, vürtsiterad, terapiprad. Mõnikord panen ka kartulitükke. Siis jätan keema, samal ajal praen pannil hakkliha. Kui kapsas on pehme, maitsestan soola, suhkru ja natukese tüümianiga ning panen praetud hakkliha juurde. Kogu lugu. Eriti hea on järgmisel päeval.
Odavtoitude lemmikumate hulka kuulub ka mulgipuder. Ja supikogust valmistatud kalasupp. Lihtsuse poolest on väga mugav panna asju ahju - pruunistan ahjupaja põhjas veidi liha või kana ning siis lisan igasuguseid köögivilju, lisan vett ja jätan ahju hauduma. Saab suure pajatäie ning on hea ka järgmisel päeval soojendada.
Lihtsate toitude esirinnas on ka heeringas-kartul-keedumuna-kodujuust. Neid asju saab kappi justkui igaks juhuks varuda ning kui aega vähe, siis kiirelt lauale. Ainult kartulite ja munade keetmise vaev. Kõiksugu pastatoidud lähevad ka kähku ja teen neid sageli - makakad keema ja kerge kaste juurde.
Mõned jaksavad kogu aeg uusi retsepte katsetada, aga ma kipun pigem kindla peale välja minema ja järgiproovitut kordama. Noh ikka ju on osad inimesed sellised, kes ostavad alati sama vorsti ja osad julgevad iga kord uut maitset proovida. Ma olen üldiselt seda sama-vorsti-sorti. Aegajalt katsetan tublisti ka uusi asju, aga enamus kordi ei lähe õnneks ning siis asun taas oma "tavaliste" roogade kallale.
On kellelgi välja pakkuda oma läbiproovitud lemmiktoidud, millega minu rutiinset lauakest rikastada?
Ma ükspäev juurdlesin selle üle, kas keegi (a la rikkad poissmehed) suudab käia terve elu ainult väljas söömas ning elada ilma köögita. Ma läheks üpris ruttu peast segi - kodused toidud on minu meelest absoluutselt asendamatud. Pealegi oleks mul kogu aeg rahast kahju.
Ikka ju püüad mõistlikult läbi ajada ja oled rõõmus, kui suur kogus maitsvat toitu valmib üllatavalt odavalt. Mõned minu kodutoitudest on kohe eriti koonerdavad. Aga no mulle maitseb hästi :-)
Kõige lemmikum on borsh - lihtne, odav, maitsev.
Ma teen seda eriti laisal viisil:
Panen praepannile veidi õli, siis ca 2-3 riivitud porgandit (neid on poes ka riivitult olemas, kui ikka VÄGA laisk olla), tükeldatud 1-2 sibulat. Siis lisan ühe paki riivitud keedupeeti ja ühe väikse paki hapukapsast. Segan kõik läbi, asja idee on porgandit ja sibulat veidi praadida ning peeti hapukaks teha, et ta värvi ei kaotaks.
Siis kummutan selle kõik potti, lisan potti vett ja puljongikuubikut, mõned loorberilehed, vürtsiterad, terapiprad. Mõnikord panen ka kartulitükke. Siis jätan keema, samal ajal praen pannil hakkliha. Kui kapsas on pehme, maitsestan soola, suhkru ja natukese tüümianiga ning panen praetud hakkliha juurde. Kogu lugu. Eriti hea on järgmisel päeval.
Odavtoitude lemmikumate hulka kuulub ka mulgipuder. Ja supikogust valmistatud kalasupp. Lihtsuse poolest on väga mugav panna asju ahju - pruunistan ahjupaja põhjas veidi liha või kana ning siis lisan igasuguseid köögivilju, lisan vett ja jätan ahju hauduma. Saab suure pajatäie ning on hea ka järgmisel päeval soojendada.
Lihtsate toitude esirinnas on ka heeringas-kartul-keedumuna-kodujuust. Neid asju saab kappi justkui igaks juhuks varuda ning kui aega vähe, siis kiirelt lauale. Ainult kartulite ja munade keetmise vaev. Kõiksugu pastatoidud lähevad ka kähku ja teen neid sageli - makakad keema ja kerge kaste juurde.
Mõned jaksavad kogu aeg uusi retsepte katsetada, aga ma kipun pigem kindla peale välja minema ja järgiproovitut kordama. Noh ikka ju on osad inimesed sellised, kes ostavad alati sama vorsti ja osad julgevad iga kord uut maitset proovida. Ma olen üldiselt seda sama-vorsti-sorti. Aegajalt katsetan tublisti ka uusi asju, aga enamus kordi ei lähe õnneks ning siis asun taas oma "tavaliste" roogade kallale.
On kellelgi välja pakkuda oma läbiproovitud lemmiktoidud, millega minu rutiinset lauakest rikastada?
Subscribe to:
Posts (Atom)

