Monday, 29 December 2008

Pa'ike, o'hk ja merevesi, need me so'brad kolmekesi


Peale suhteliselt pikka so'itu la'bi Riia ja la'bi Londoni oleme o'nnelikult jo'udnud Venetsueelasse Margarita saarekesele.

Siin on soe, kui mitte o'elda isegi, et veidi palav. Ookean on sinine (siinpool saart mitte see pa'ris Kariibi sinine, aga enam-va'hem) ja vesi ujumiseks ta'pselt paras. Praegu on kogu saar (mandrist ra'a'kimata) veel avastamata, sest lihtsalt nii hea on syya-juua-pikutada. Aeg on ka veidi paigast a'ra ning seeto'ttu kerge va'simus kontides. Siin on kell alles 14.45, Eestis samal ajal on aga juba o'htul 21.15. Jajah, ajavahe on 6 ja pool tundi :-). Igatahes on varsti saabumas uni ning hommikul on kell 5-6 juba luugid pa'rani lahti.
Yritame aga olla tublid ja tugvad eestlased ning ta'nase o'htu peamine eesma'rk saab olema ko'ikide menyys olevate kokteilide proovimine (jajah, all-inclusive'i lo'bud) :)

Klo'psin mo'ned pildid ka ja kui internetipunkt lubab, siis panen siia ka yles. Seniks aga ilusat aasta lo'ppu ko'igile ja soojad kallistused!

Sunday, 7 December 2008

Piparkoogid

Hagari piparkoogitaigna juures oli lahe õpetus, mille kohe ka järgi proovisin:
kui lõigata taignast välja näiteks auto kujutis, aknakohad tühjaks jätta ning sinna panna klaaskommi (mina panin ühe akna auku veerand kommi), siis see sulab küpsemise ajal ilusaks klaasiks. Jääb väga äge. Nii saab ka piparkoogimaja aknaid teha :-)

Tuesday, 2 December 2008

TNG

Tähelepanu, kallid kooliõed ja -vennad! 14.veebruaril toimub Nõmme Gümnaasiumi 80.sünnipäeva kontsert-aktus Linnahallis. Maksta tasub enne 9.jaanuari :-)
Lähem info SIIT

Ja veel - nüüd on ilmunud klaveri kogumisarve number, vaata SIIA

Kas enne läheme ikka kooli ka kolama, eks?

Saturday, 22 November 2008

Yes, yes, your name

Kolmapäeval küsis üks itaallane mu käest: "What is you name?".
Mina vastasin: "Mai"
Tema: "Yes, yes, your name!"
Mina: "Mai"
Tema: "Yes, I mean YOUR name".
Huvitav, et mul seda enne pole juhtunud....küllap olen alati ilusti täislausega siis vastanud.

:)

Vanalinn

Nädal on edukalt selja taga. Lisaks pikkadele päevadele töö tähe all ja juba teada olnud kinnitusele, et Boccas on ikka väga maitsvad söögid ja hea teenindus, sain üle pika aja tuuritada vanalinnas näitan-välismaalastele-oma-kodulinna tutvustusringil. Olete käinud viimasel ajal Toompeal vaateplatvormidel või Neitsi torni juures? Ning kas seda ka õhtul pimedas? Seal on hästi ilus!!! Terve linn on tuledes, platvormid on valgustatud ja korras.
Sightseeingu käigus tekkis ka 2 küsimust, millele keegi ehk vastust teab - kas ja kust saab Müürivahe tänava linnamüürile? Ning kas on ju võimalik käia kuskil ka katuseid mööda, eks? Aga kus?

Friday, 14 November 2008

Juhe välja

Antagu mulle palun andeks, et ma kellelegi ei helista, kirjuta, külla ei tõtta või enda juurde ei kutsu. Järgmise nädala lõpuni olen ainult ja puhtalt tööori ja õhtuti kutupiilu. Keha tahaks juba tükk aega tagasi natuke rahulikult haige olla, aga kuna kuidagi võimalik ei ole, siis vaikselt vireleb edasi. Sellest ka ilmselt varajane uni õhtul ja vähene jaks toredusi teha :)

Tuesday, 11 November 2008

Olen ma midagi maha maganud?

Ma tahaks minna Jaapanisse. Tundub nii põnev ning eriline, samas aga väga turvaline. Enamasti on kõik väga põnevad maad seotud mingi jamaga - usuhullus või terrorism või kannibalism või maavärinad või mõni muu probleem. Jaapaniga paistab kõik see olevat täiesti vähe-muret-tekitav. Aga seekord helendab teistsugune trouble - justkui nagu väga palju eestlasi oleks juba seal või kohe-kohe lähevad sinna. Nimelt üheski Tallinna raamatupoes ei ole ühegi reisiraamatute firma valikus Jaapani travel-guide'i ning müüjad väidavad nagu ühest suust, et kõik on äsja ära ostetud. Kas on esinenud poolmuidu lennupakkumisi, millest ma midagi kuulnud pole???

Monday, 3 November 2008

Klaver tuleb kooli

Leidsin vastrenoveeritud Nõmme Gümnaasiumi kodukalt vilistlastele mõeldud info:
http://www.tng.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=245
Lööme kampa, eks?

Sunday, 2 November 2008

Fra Mares

Kui minna kolme täiskasvanu ja kahe väikelapsega spaatama ning võtta kõik ettenähtud protseduurid päevas, on päris paras kunst leida ühine vaba hetk, et minna koos sööma või linna peale :)
Udupeen logistikatabel (excelisse kõik vannid ja mudimised korralikult sisestatud) andis selge vihje juba enne nädalavahetuse algust, et puhkus ja lõõgastus osutub kaunis kiireloomuliseks. Igal suurel oli 3 hoolitsust, mis täitis kokku ligi 8 tundi päevast ja kui hoolitsusele läks mõni lapsevanem, siis tuli vähemalt ühel suurel inimesel olla samal ajal ka lapsehoidjana valvel. Mõned meist otsustasid loobuda pärlivannist (huvitav, miks tavalist mullivanni ei võiks nimetada lihtsalt mullivannniks...) ja laupäeva ennelõunal jõudsime korraks Haapsallu. Ma ei olnud enne käinud Anni Arro Müüriääre kohvikus ning see viga vajas parandamist. See kohvik on IMEARMAS!!! Soovitan soojalt :-) Väga õdus ja ilus, toidud head, teenindus meeldiv ja hinnad okeid. Tahaks lausa kohe jälle minna :-)
Fra Mare oli ka täitsa tore ning protseduurid oli üpris head (mingi kehahoolitsus kohe väga hea ja massaazh oli ka spa kohta üllatavalt asine). Silma jäi vaid töötajate usin tormakus koju. Nimelt kui saun oleks pidanud lahti olema kella 22-ni, siis 21.30 olid juba mullivannil mullid välja keeratud ning minu meelest võeti ka küte maha. Ja kui söögiaja lõpuni oli veel ligi tund, ei toodud enam toitu juurde ning igaks juhuks viidi pessu ka lusikad....noh et keegi jumala eest enam midagi ei võtaks ja köögitädid kiirelt minema pääseks.
Viimati olin käinud enne seda Grand Rose Spas, seal nagu selliseid totakaid ebameeldivusi ei esinenud. Aga noh, hind oli ka teine ning lisaks on positiivne Haapsalu lähedus Tallinnale. Saaremaa on tore ja puha, aga no olgem ausad, sinna on ikka pikk maa.
Õnneks oli seltskond superluks (ma ei mõtle neid tangotavaid pensionäre ;), väiksed olmeküsimused ei rikkunud lahedat nädalavahetust.

Thursday, 30 October 2008

Lasteriided Gruusiasse

Kuna minu suhtlemisringkonnas on palju väikeste laste emmesid, kes äkki seda uudist ei ole lugenud, siis aitan head teha:
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=20222975

Tuesday, 28 October 2008

Sel kolmapäeval Von Krahli Akadeemias

Ma ise ei saa sinna ise homme küll minna, aga igaks juhuks puistan infot teistele:

Von Krahli Akadeemias on homme, kolmapäeval õhtul algusega 19.00 film "The Corporation" (tasuta)

Palju põnevat ka novembris ja detsembris tulekul.
Tundub tore. Sattusin telkust vaatama osaliselt eelmist Akadeemia filmi "Kas on elu peale kapitalismi", päris mõtlemapanev oli. Sellest tulenevalt kusjuures Von Krahli Akadeemia tegevust uurima asusingi :-)

Thursday, 23 October 2008

Kodused toidud

Mulle väga meeldisid head nõuanded punase kala vaaritamiseks. Äkki ka see postitus toob kaasa kellegi toredaid arvamusi, ideid ja nippe :)

Ma ükspäev juurdlesin selle üle, kas keegi (a la rikkad poissmehed) suudab käia terve elu ainult väljas söömas ning elada ilma köögita. Ma läheks üpris ruttu peast segi - kodused toidud on minu meelest absoluutselt asendamatud. Pealegi oleks mul kogu aeg rahast kahju.
Ikka ju püüad mõistlikult läbi ajada ja oled rõõmus, kui suur kogus maitsvat toitu valmib üllatavalt odavalt. Mõned minu kodutoitudest on kohe eriti koonerdavad. Aga no mulle maitseb hästi :-)
Kõige lemmikum on borsh - lihtne, odav, maitsev.
Ma teen seda eriti laisal viisil:
Panen praepannile veidi õli, siis ca 2-3 riivitud porgandit (neid on poes ka riivitult olemas, kui ikka VÄGA laisk olla), tükeldatud 1-2 sibulat. Siis lisan ühe paki riivitud keedupeeti ja ühe väikse paki hapukapsast. Segan kõik läbi, asja idee on porgandit ja sibulat veidi praadida ning peeti hapukaks teha, et ta värvi ei kaotaks.
Siis kummutan selle kõik potti, lisan potti vett ja puljongikuubikut, mõned loorberilehed, vürtsiterad, terapiprad. Mõnikord panen ka kartulitükke. Siis jätan keema, samal ajal praen pannil hakkliha. Kui kapsas on pehme, maitsestan soola, suhkru ja natukese tüümianiga ning panen praetud hakkliha juurde. Kogu lugu. Eriti hea on järgmisel päeval.

Odavtoitude lemmikumate hulka kuulub ka mulgipuder. Ja supikogust valmistatud kalasupp. Lihtsuse poolest on väga mugav panna asju ahju - pruunistan ahjupaja põhjas veidi liha või kana ning siis lisan igasuguseid köögivilju, lisan vett ja jätan ahju hauduma. Saab suure pajatäie ning on hea ka järgmisel päeval soojendada.
Lihtsate toitude esirinnas on ka heeringas-kartul-keedumuna-kodujuust. Neid asju saab kappi justkui igaks juhuks varuda ning kui aega vähe, siis kiirelt lauale. Ainult kartulite ja munade keetmise vaev. Kõiksugu pastatoidud lähevad ka kähku ja teen neid sageli - makakad keema ja kerge kaste juurde.

Mõned jaksavad kogu aeg uusi retsepte katsetada, aga ma kipun pigem kindla peale välja minema ja järgiproovitut kordama. Noh ikka ju on osad inimesed sellised, kes ostavad alati sama vorsti ja osad julgevad iga kord uut maitset proovida. Ma olen üldiselt seda sama-vorsti-sorti. Aegajalt katsetan tublisti ka uusi asju, aga enamus kordi ei lähe õnneks ning siis asun taas oma "tavaliste" roogade kallale.
On kellelgi välja pakkuda oma läbiproovitud lemmiktoidud, millega minu rutiinset lauakest rikastada?

Wednesday, 22 October 2008

Jamie Oliver

Mul ei ole olnud Jamie Oliveri suhtes mingeid arvamusi. Ei häid, ei halbu. Aga peale kolmapäevaste ETV saadete (algab 19.05) Jamie's School Dinners vaatamist on ta väga sümpaatseks muutunud.
Saade (õigemini Inglismaa toitumisharjumused) on omaette vaatamisväärsus - olukord laste toitumises on niivõrd jube, et see ei tundu isegi võimalik olevat. Aga kahjuks siiski on. Mõni laps sööb köögivilju esimest korda elus ca 10 aastaselt ning sedagi vastu tahtmist. Ainuke söök on burger, pizza, friikad ja kalkuninagitsid. Lapsed ei tee vahet sibulal ja tomatil, nad ei söö kunagi puuvilju ega marju. Ei ole isegi kunagi maitsenud ja igaks juhuks ei maitse ka. Kooli kaasa võetud lunch-box sisaldab kitkati ja milkywayd. Emad teevad kodus purgitoitu soojaks, samuti on koolikoka funktsioon külmutatud toit üles soojendada. Koolikokad ei oska isegi pastat keeta, rääkimata sibula hakkimisest.
Hakkasin uurima internetiavarustest, kas Jamiel koolilõunate parendamisprojekt nüüdseks ikka õnnelikult on lõppenud. Paistab, et asi on suureks paisunud, koolides uuendatakse kööke ning valitsus eraldab kopsakaid summasid. Jamie on omakoda võtnud ette Usa turu :)
Lisaks leidsin otsimise käigus tema enda kodulehelt palju mõnusaid retsepte. Näiteks sellised lihtsad spagetid.

Viimast osa neljaosalisest saatest järgmisel nädalal soovitan vaadata.

Monday, 20 October 2008

Greniaalne :)

Miks küll mina midagi sellist välja ei oska mõelda:
Vt www.grenius.com

Friday, 17 October 2008

Hull

Hullusin täna ära. Kuigi olen lubanud enesele, et ei lähe kunagi hullude päevade ajal Stockmanni. Täna õhtul aga tuli kange isu veidi jala käia ning sihtpunkti ei olnud raske valida, sest mõned toiduained vajasid nagunii ostmist. Suht kergelt sai lubadus unustatud. Mõtlesin, et ega seal ju ometi NII palju inimesi ju ka ei ole, et ma oma piima kätte ei saaks. Ja kui ma seal kord olen, siis võin ju korraks ülakorrustele piiluda, kui isu on.
Ja absoluutselt suur ime juhtus - mul tuli ostutuul peale! Nii suur, et toiduosakonda enam pärast ei jaksanudki minna, kuna käed olid maani :-)
Olgu öeldud, et mul ei tule peaaegu kunagi ostutuhinat peale, käin ja kiratsen mööda poode ainult, endal vajalikud esemed kõik soetamata. Täna aga midagi mind vist nakatas (ei tea kas kõik need kastides tuulavad tädid või WC paberi kokkuostjad) ning hoolimata vähesoosivatest teguritest (jube palav, palju proovitavaid-valitud asju käe otsas kaasas ripnemas, liigselt inimesi, üürgav kommentaator eriti-heade-kaupade reklaamtekstidega) suutsin ma leida mõned täiesti tarvilikud asjad ja noh mõned sellised ka, mida niiväga nagu vaja pole ning suunduda kassasse. Väsinud kuid õnnelikuna. Rõõm enda saavutuse üle oli seda suurem kui meenutada viimase paari nädala jooksul lausa kolme poolvägisi ette võetud ostukeskuse külastust eesmärgiga leida mingeid kehakatteid, et talvel ära ei külmuks ning iga kord oli ainukeseks ostuks parkimispilet (mõnes kohas polnud sedagi vaja muretseda).
Kahju muidugi, et ostuhullus mind 100%-liselt kaasa ei haaranud ning ma suures osas just täishinnaga tooteid valisin :-)

Tuesday, 14 October 2008

Kuidas teada suurust (sokid)?

Kas keegi teab kohta, kus on kirjas eri vanuses laste jalanumbrid sentimeetrites?
Eriti kuum oleks, kui see koht on seotud käsitööga ning info on varustatud lausa silmuste arvuga ;-)

Kuidas (ititoe teema)

Kas keegi teab, kuidas panna Google Analyticsit Picasa lehte jälgima?
Ma blogspotile oskasin selle html-koodi kuskile kopida ning analytics hakkaski nagu naksti toimima. Aga Picasas pole justkui sellist kohta, kuhu seda teksti panna. Iga help kirjutab stiilis, et "then paste the text". Aga KUHU???

Tantsud tähtedega versus showd Jaapanis

Piisab Youtube märksõnade "Japanese funny shows" sisestamisest ning tähtede tantsud ja laulud täiesti kahvatavad. Vähemalt naeravad jaapanlased ise ka oma naljade üle. Meil naeravad teised salamahti rumalukeste üle, kes tõsimeeli enda meelest huvitavat asja ajavad ;-)

Tore võistlus täiskasvanud meeste vahel, kes marshmallowsid peavad sööma on SIIN
Hulgaliselt jaapani human tetrise variante on ka päris humoorikad, näiteks vt SIIN

Osad tetrise mängijad küll kahjuks ka ise aru ei saa, et nende kulul nalja tehakse...vt mingeid Itaalia tshikke ja nende ajuosavust SIIN :)

Sunday, 12 October 2008

Portugal


Portugal on mõnus maa. Ilm on oktoobris just selline, nagu autoga maadeavastajatele sobib - parasjagu soe, aga mitte tapvalt palav. Inimesed on kenad ja sõbralikud. Loodus on kaunis - eriti Douro jõeäärne ala viinamarja- ja oliivipõldudega. Pisikesed kindluskülad mägede otstes on ääretult salapärased ja armsad. Vein on maitsev. Lissabon on suurlinna kohta üllatavalt rahulik ja sümpaatne. Soovitan julgelt :)
Mõned fotod on reisipiltide juures üleval (otselink siin)

Tuesday, 30 September 2008

Suhkruvaba

Kõigile kihisevate jookide armastajatele ja usinatele närimiskummide närijatele väheke lugemist aspartaamist:
http://www.para-web.org/viewthread.php?tid=2768#pid57425
Kui guugeldada aspartaam või aspartame, saab veel rikkalikult vasteid. Isegi kui pool jutust ei ole tõsi, kaob igasugune isu dieet-cocacola jms järgi.
Ja siit ka kohe üks küsimus - kas on üldse olemas nätsu, mis ei oleks sugar-free???!!!???

Monday, 29 September 2008

Maakas

Mul oli väga tulemuslik nädalavahetus - porgandid üles võetud, jõhvikad imeilusa ilmaga rabas jalutades korjatud ja purkidesse vette pandud, õuna-arooniamoosi 4 purki (aitähhh Nelele arooniate ja õunte eest), õunamoosi 6 purki, seeni 4 purki sisse tehtud. Pool elamist on täis kuivatamisel saialilli ja piparmünti. Lähipäevil proovin veidi küüslauke maitseõlisse panna. Teadmine, et mul saab varsti olema päris oma kelder, innustab mind kõikvõimalikke asju purkidesse toppima, et uhkelt siis keldririiulitele saaks asetada. Tõeline maakas :-)
Huvitav, kes need asjad kõik ära sööb....

Friday, 26 September 2008

Kuidas leida poest häid asju (ilma et mitu aastat katsetama peaks halbade toodetega)

Kui kord selline koduperenaise teema õhus on, siis võtan ka Eriti Heade Kaupade rubriigi läbi.

Piimatoodetest on mu konkurentsitu lemmik funktsionaalne kirsidessert. Kes ei ole veel proovinud, ma tõesti soovitan. Kirsi oma on palju palju parem kui teised. See pidavat veel kõigele lisaks ka kasulik olema, petipiimast tehtud vms.




Kes sööb võid, siis neil tasuks proovida Valio suurt 500 grammist pakki puhast võid. Maitseb hästi, säilib kaua.

Seepidest kasutan juba aastaid Flora lasteseepi. Tõesti üks lihtne ja hea seep. Ei sisalda lõhna-ega värvaineid.

Ülejäänud produktidele ei ole ma nii truu. Kord proovin üht, siis teist. Viimase aja leidudest on täitsa meeldiv Wabariigi leib. Ja peale on kirjutatud, et juuretisega tehtud. No ehk on tõesti. Maitseb väga hästi igatahes.



Thursday, 25 September 2008

Kuidas seeni marineerida

Ma näen, et minu appihüüetele on nii meeldivalt palju vastuseid tulnud, aitäh kallid sõbrad! :)
Saan nüüd eri versioonides mitu aega kala vaaritada, ise kuulan taustaks head mussi ;-)

Jagan selle peale lahkelt oma männiseente marineerimise tarkust (need tulevad mul oma arust mõnikord päris hästi välja...kui ma just retseptist liiga palju kõrvale ei kaldu ja IGAKS juhuks veel ühe viimast sortsu äädikat või lusikatäit soola ei lisa....):

Marinaad 2 kg männiseentele.
Ei ole neid iial kuidagi kaalunud, aga minul väljendub see kogus ühes potitäies (ca. 3 liitrine pott) seentes keedetud kujul.

1 liiter vett
4 sl soola
5 sl suhkrut
1 loorberileht (Ma panen alati millegipärast 2-3. Üks tundub ikka väga mannetu)
3 vürtsitera
3 nelki
3 pipratera
tükk kaneelikoort (Ma pole kunagi pannud. Ise ka ei tea, miks)
2 keskmist sibulat
2 väikest porgandit
3 sl 30%list äädikat

Leota seeni soovitavalt üleöö külmas vees. Siis lase 1-2 korda keema tõsta, korja vaht ära ja keeda 5-10 minutit. Kalla seened sõelale ja loputa külma veega. Mina näkitsen lõpuks ühte seent servast, et kas on ikka kibedus ära läinud. Kui ei ole, siis keedan veel korra.

Marinaadi keetmiseks keeda vesi soola, suhkru ja vürtsidega läbi, lisa porgandirattad ja keeda peaaegu pehmeks. Lisa äädikas ja sibularattad, keeda poolpehmeks. Siis lisa marinaadile seened ja keeda 5 min. Seejärel tõsta purkidesse ja kaaneta :-)

Wednesday, 24 September 2008

Kuidas (musa) ?

Oi nüüd hakkas tulema veel küsimusi pähe, mida võiks ju teada, aga nii oluline pole, et a la telefoni tõstaks ja kellelegi Eriti Targale helistaks. Nimelt - kuidagi endale mp3-sid tõmmata saab? Ja kust? Muidugi nii, et midagi maksma ei peaks ;) Eesti muusikat mulle meeldib osta, siis justkui toetaks ikka õiget asja (kuigi ega ei tea, kui palju sellest toetusest aplad käed ära hiivavad....), aga muud kuulaks natuke nagu niisama.....

Kuidas?

Niipea kui mul tuleb pähe mõni kasulik vihje teistele, mille kohta ma arvan, et paljud seda veel ei tea, siis kohe kavatsen kirjutada selle siia oma blogisse. On vähemalt mingi kasu sellest pläägutamisest siin internetimaailmas :-)
Seni (ja see "seni" võib tükk aega kesta, sest ma ei pea end eriti erakorraliselt targaks...) aga tahaks vastutasuks teistelt tarkusi korjata. Seepärast alustagem rubriiki KUIDAS.
Nimelt tahaks kangesti teada, kuidas keegi teeb punasele kalale kastet. Vot selline praktiline ja lihtne küss. Ma panen reeglina kala lihtsalt soola, sidrunipipra ja tilliga ahju, katan enne veel fooliumiga kinni ka. Ja siis kõrvale keedan riisi ja mingeid vilju ka tavaliselt. Aga no kuiv jääb. Kohe häirivalt kuiv. Mingi a la Felixi kalakaste mu meeli ei köida, majoneesi ei ole mu kapis juba aastaid. Mis te sinna peale kastmeks teeks-paneks?

Sunday, 21 September 2008

Hea teenindus

Kirjalik ja avalik kiitus Veskisilla motelli baarmanile Andresele, kes on ebatavaliselt lahke ja ladna teenindaja. Kohe uskumatu, et on säilinud mõned terve närvikavaga ja naeratavad inimesed, kes suurepäraselt pidevaid rahvaste horde suudavad teenindada.
Enamasti suvepäevi korraldades kuuleb pidevalt kõigepealt pika lugulaulu sellest, mida kõike koha peal teha ei tohi-ei saa-ei või. Sel nädalavahetusel Veskisillal firma suvepäevi* pidades ei tundnud me kordagi, et me oleks kellelgi ees, karjuks liiga kõvasti, heiskaks lipu valesse kohta, pahandades kedagi jäädes söögile natuke hiljaks või mängides bowlingut kauem kui algselt plaanitud jne. Ma arvan, et peaksin neile selle ebatavalise normaalsuse eest tänukirja saatma.

Kenade inimestega kohtadest on viimasel ajal silma paistnud ka:
Raudsilla puhkekeskus (http://www.raudsilla.ee/)
Kohala Mõis (http://www.kohalamois.ee/)

*Tegelikult on praegu ikka veel suvi. Viimaseid päevi :)

Thursday, 18 September 2008

Juhm

Ma olen juhmistunud. Näiteks ei saa ma hästi aru, kuidas Facebooki loogika töötab. Ja mis seal siis nagu õieti tegema peaks...või teha saaks. Kord ei leia ma sealt üles kellegi fotosid, siis blogi. Täiesti süsteemitu süsteem mu jaoks. Orkut on mulle võimetekohasem. Tõesti on :)

Siis ei oska ma shut-downida oma arvutit nii, et see esimese korraga ka sulguks. Peaaegu alati tuleb teist korda veel arvuti kinni panna.

Investeerimisfondide valikust ma ei räägigi, seda ma pole kunagi osanud. Aga tehnilisi asju olen enda meelest suht hästi seni taibanud...viimasel ajal ainult lugu kehv - no tõesti....isegi hansaneti krediitkaardi kingituste saatmisviisi ei suuda hansanetis muuta :o (lasin rumala peaga endale algul neid postiga koju tuua, mis tähendab mu jaoks aga postkontorisse minekut....samal ajal kui panka minna oleks palju lihtsam). Kui teema läheb ipodide ja sünkroniseerimiste peale, siis ma parem hoian aga üldse eemale. Kaugele eemale. Mitte midagi ei saa enam aru noh.

Appi, kas see kõik tähendab, et ma olen ajale jalgu jäänud?!!!???

Wednesday, 17 September 2008

Värskeid krimiuudiseid kesklinnast


Täna kell 19.18 minu akna all. Ajaleht oli vähemalt tunni kestva pidustuse lauakeseks. Siis kiskus midagi kiiva. Maadlusplatsiks oli trepiserv ja auto kapott (õnneks mitte minu oma!), käiku läksid jalad ja käed, märgata võis ka kägistamisvõtteid.
Naisterahvas ei olnud väga vaenulik, küllap teab juba kogemusest, et ta vastu ei saa. Üritas siiski paar korda vahele astuda. Nagu pildiltki näha, muutis see muidu suht uimaste liigutustega rüseluse veidi tempokamaks :)

Oi ma jälestan joodikuid....

Monday, 15 September 2008

Pissiv tüdruk

Brüsseli pissiv poiss oli mul juba enne nähtud, seekord kuulus ülevaatamisele pissiv tüdruk. Las see koer jääb veel järgmiseks korraks :-)

Nädalalõpp Belgias oli hääästi meeldiv - väga hästi sai süüa, palju naerda ja mitu päeva usinalt jalgadele valu anda mööda Brüsselit ja Brugge'i ringi hulkudes.


Ja täitsa kogemata sattusin pärliparadiisi...silme eest võttis kirjuks, ausalt. Osta sai kõikvõimalikke eri suuruses ja värvi helmeid...mõnes mõttes on hea, et Tallinnas sellist kohta ei ole, ma oleksin raudselt pankrotis :-)

Thursday, 11 September 2008

Tore ütlus

"Elu maa peal on kallis, kuid see sisaldab ka iga-aastase tasuta reisi ümber päikese" :)

Tuesday, 9 September 2008

Ekspertiis

Kes pikalt lugeda ei viitsi, siis loo point: ostetud riietel taskus olev väike kanganäidis on siiski vajalik!
Kui osta poest mingi riidehilp, siis on võimalik selle kvaliteedi kehvuse korral pöörduda 6 kuu jooksul müüja poole ja nõuda ekspertiisi. Küsitav muidugi on, et kuidas kangale ekspertiisi saab teha, kui enam sageli ei anta kaasa tootele sellist väikest lappi (alati minu jaoks suhteliselt mõttetuna tundunud).
Mina nimelt jätkasin sel nädalal oma jopesaagat, kuna hirmuäratavalt läheneb aeg, mil möödub juba 2 aastat erakordselt viletsa ja kalli H2O jope ostust. Vahemikus 6 kuud- 2 aastat peale ostu kvaliteediga mitte rahul olles peab ostja oma kuludega ekspertiisi korraldama ja seda ma tegema asusingi. Leidsin TTÜ juurest mingi labori, rääkisin ühe toreda tädiga tema masinatest ("kahjuks just kõige õigem hõõrdumismasin läks katki, aga ühe vana vene omaga saab vist ikka ka veel midagi uurida"), leppisin kokku aja, mil asja kallale asume. Ja siis minu kurvastuseks oma kappe läbi otsides hakkas tunduma, et seda olulist ca 8 x 8 cm suurust kanganäidist pole ja pole kunagi olnudki.
Seisin valiku ees: 1) kas lasta oma jope ametlikult oma silme all vabatahtlikult hõõrdumismasinal puruks teha (sest millegi peal peab ju seda kontrollima) ning riskida sellega, et H2O ei kiida seda "vene masinat" heaks
või
2) leppida jopega, millel on seni veel ainult mõned kohad natuke katki.
Otsustasin valida ekspertiisist loobumise, vihata edasi H2O'd ja osta lihtsalt uus terve jope. Kuskilt mujalt.

Friday, 5 September 2008

Tõenäosus

Taustainfo:
1) aastaid ei ole politsei mind kordagi kinni pidanud;
2) mõned päevad tagasi kaotasid mu load ootamatult kehtivuse.
Mis te arvate, kui suur on tõenäosus saada nädala jooksul politseiniku poolt peatatud?
Kahjuks väga suur :-)
Eriti kui keerata politseiautole ette (oleks ta sinivalge auto olnud, oleks ma taibanud eemale hoida, aga eravärvides oli ja ma tõesti arvasin, et mul on õigus), siis kurjalt nende peale kätega vehkida (ei mingeid näppude kombinatsioone õnneks). Selle peale käivitus vilkurite töölepanek mu selja taga, "palun-esitage-oma-juhiload-ja-autodokumendid" vestlus ning väike õpetus liikluseeskirja teemadel ning lahkumine stiilis "olge-palun-edaspidi-ettevaatlikum". Jumal tänatud, et politseionul ei olnud aimu, mis kuupäev praegu on ning et minu lubade kehtivuse kuupäev juba minevikku on jäänud.....
Naeratasin viisakalt ja läksin Arki uusi lubasid taotlema.

Thursday, 4 September 2008

Lootust on

Guugeldasin sõnu CERNIT ja FIMO ning leidsin rea erinevaid blogisid. Ja see oli alles algus. Ilmselgelt tuleb välja, et suur osa praegusest noorusest ei ole hukka läinud :-)
See on uskumatu, kui palju tegeleb inimesi täiesti elutervete tegevustega. Lisaks fimotamisele veel kümned heegeldamise või kudumise blogid, pärlite valmistajad, imeliste esemete tegijad vanadest asjadest, kokkajad ja uute retseptide katsetajad jne jne. Noored toredad inimesed vuhivad meeletu tempoga uusi toredaid vidinaid oma kätega valmistada, üksteise võidu pannakse pilte tehtud töödest välja. Vägev värk. Ma arvasin, et on olemas mõned heegeldajad....aga et neid on palju ja et nad vahepeal arvuti taha istuvad ning oma tarkusi teistega jagavad....lihtsalt nii südamlik mu meelest :-)

Monday, 25 August 2008

Ma siiski eksisin

Meie kortermaja loos (SIIN) eksisin punktis 2 oma ülemiste naabrite osas. Kahjuks on ikkagi kõik kas päritav või õpitav. Ükspäev hommikul 06.30 kostis III korruse aknast valju kisa - läbivad sõnad olid bljääd, ljubov, tshjort, naahui* ja kõik see väga ebameeldiva tooniga. Lisaks oli kuulda erinevas suuruses ja materjalist esemete lendlemist. Õigemini siis maandumist. Peaks neile ütlema, et nad alustaksid edaspidi veidi hiljem, säästab äratuskella patareisid.

Ja siinkohal on hea meel tänada ka plastist õllepudelite juurutajat, sest nende kukkumisel IV korruse aknast autokapotile ei juhtu peaaegu mitte midagi :)

*Vabandan laste ees. Kuigi ega tänapäeva noorus enam vene keelest vist liiga hästi aru ei saa, seega pole ju väga hullu :)

Sunday, 24 August 2008

Rasvad, valgud, mineraalid....

Vaat mis tore koduleht on valmis tehtud: www.ampser.ee

Saturday, 23 August 2008

Vanu aegu meenutades

Kuna viimasel ajal ei ole midagi põrutavat toimunud, mis vääriks kirjutamist, siis asusin vanade meenutuste kallale. Tegin natu aastatetaguseid pilte korda ja panin picasasse üles ka. Indoneesia kohta jõudsin allkirjad ka piltidele alla panna, teiste osas töö jätkub.

Sunday, 10 August 2008

Ära anda

Kui kellelgi on huvi ühe kohvimasina ja võileivagrilli osas, siis annaksin need hea meelega ära kohta, kus need kasutust leiavad.
Mõlemad on töökorras. Kohvimasin on filtriga ja see võileivaasi on selline, kuhu pannakse 4 saiaviilu ja midagi head vahele ning siis aparaat pressib need kokku.

Friday, 8 August 2008

Seenemikud

Hurraaa!!! Minu lemmikaeg ehk seeneaeg on käes!!!!! :)
Seeni on nii palju, et terve metsaalune punab. Vähem kui tunniga täiesti suvalises metsas tulemuseks suur korvitäis pilvikuid.

Ma ei kanna enam kunagi telefoni taskus

Vaadake seda: http://www.youtube.com/watch?v=V94shlqPlSI

Tuesday, 5 August 2008

Grööni pilte

Panin nüüd mõned fotod reisipiltide juurde üles.

Sunday, 3 August 2008

Muljeid

Reisipiltidega läheb natuke aega, sest neid on sadu....kui mitte öelda, et peaaegu tuhat. Vaja veidi eeltööd teha :)
Aga muljed on ju olemas, alustan nendest:

Meie reisi sihtkohaks oli Gröönimaa lääneserv. Lendasime Kopenhagenist sinna Air Greenlandiga. Lennukis tabas meid meeletu lahkus - tellides omale gin+tonicu, mahla ja baylise küsis stjuardess täiesti imestunult "kas see on tõesti kõik? valige omale joogid ikka KOGU lennuks". Kui lisasid nimekirja näiteks coca-cola, siis ulatas ta neid kas 2 või 3 :-)
Kusjuures lend kestis vaid 4-5 tundi.

Esimene peatuspaik oli meil Ilulissati linnake (vaata kaardil vasakul umbes keskel). Elanikke ca 5000, kelgukoeri ka umbes sama palju. Seadsime enda kola telkimisplatsile (miljon-dollar-vaatega otse jäämägedele) ning asusime ümbrust uurima. Linnakeses väiksed erksate värvidega puitmajad, majade kõrval kaljudel ja tühermaadel kettides kelgukoerad. Suured alati ketis, pojad õnneks lahtiselt. Koerad ei näe suvel just kuigi ilusad välja (karv na niru ja pilk kurb), suurema osa ajast magavad ja vahepeal, kui keegi söögiga läheneb, siis uluvad. Koertest oli kahju. Neid ei peeta seal lemmikloomana, vaid hoopis transpordivahendina. Ja kes siis meilgi ikka niiväga oma autot paitamas käib. Nad ei puutu keegi oma koeri, ainult peksavad mõnikord. Poegi ikka paitavad, ega nad südametud inimesed pole. Lihtsalt suhtumine on koertesse hoopis teistsugune. Koerad austavad oma peremehi väga, kui hüüda "paremale" või "vasakule" või "seis", siis nad saavad aru ja kuuletuvad. Me seda kahjuks ei näinud, sest suvel lund ei ole ja koertega sõita ei saa. Põhjapolaarjoonest ülespoole ühtegi teist koera viia ei tohi, et greenlandic tõug teistega ei seguneks.
Linnas on silma järgi ca 100 autot. Teid on väga vähe, kõige pikem jupp on 6 km. Linnast välja mitte ühtki teed ei vii. Linnast välja viivad ainult paadid või helikopterid või lennukid. Kui kaugemate külade lapsed tahavad jõulude ajal internaadist koju minna, on vanemad sunnitud neile ostma kalli kopteripileti, sest mõnes kohas ei jäätu jää viimastel aastatel enam nii paksuks, et üle jää sõita saaks (kas siis koerte või mootorsaaniga). Gröönimaalased ja teised põhjamaa inimesed kogevad kliima soenemist vist kõige rängemini.

Loodus on ääretult kaljune, taimestik veidi meie raba moodi, ainult et ilma ühegi puuta. Õigupoolest mingid kased kasvasid, aga need olid mustikate mõõtu (ei jätnud kohe kuidagi puu muljet). Ilmaga vedas meil hullumoodi, päike oli kogu aeg taevas 24/7. Täna öösel Tallinnas lausa ehmatasin, et miks nii pime on. Jõudsin selle pideva helgusega täitsa ära harjuda.

Kui rannikul väikestel radadel käia, siis näeb umbes selliseid asju: piiritu tühjus (mitte ühtegi majakest ega onni väljaspool linna või küla), üksik jänes (kes pole ilmselt kunagi inimest näinud, sest istus ja vahtis meid totaka näoga ja ei osanud üldse karta), suured ilusad puhtad jäämäed (mis Ilulissati külje alt liustikult merre jõuavad, et seal siis vaikselt sulada, mõnikord kärgatades tükke kukutada või lausa ümber keerata), väiksed kalalaevad, väiksed vaalavaatluslaevad turistidele ning vastavalt siis mõnikord ka mõni vaal. Rannalt nägime vaala vaid üks kord, aga hiljem merel korduvalt.

Peale mõnepäevast ringihulkumist asusime kolmepäevasele kohalike poolt korraldatud tripile väikse paadiga. Suund oli põhja, sihtkohaks Ata küla (suvel elab seal 3 inimest) ja sealt 2 tunni laevatee kaugusel asuv Eqi liustik, mis otse merre jõuab. Vaalad sulpsasid ja puristasid, mõnikord pistis pea veest välja uudishimulik hüljes. Jäätükid või jääsupp ujus vees, päike paistis ja no küll oli ilus :) Mere peal kiskus külmaks, selga pidi toppima soojad püksid ja sooja mütsi ning kindad, samal ajal maal tuulevarjus aga oleks ka pluusi-pusa väel paras olnud (päike oli väga soe). Ei tea, kas oli õhk nii puhas või lihtsalt ilmaolud sellised, aga näha oli väga väga kaugele. Kogu aeg tundus, et hakkame varsti kohale jõudma, ent siis läks veel mitu tund aega, enne kui tegelikult päral olime. Vahepeal olid kaljud ja jääsein muutunud ka mitmeid kordi suuremaks alguses arvatust.
Ata külakeses ootas meid külalistele mõeldud majake vooditega (peale telkimist meeldiv vaheldus), väike söögimaja ning 3 võõrustajat (itaallane Andre, prantslane Julian ja üks taanlanna). Nende töö oli meid laevast kummipaadiga rannale vedada ning meile süüa teha ja lõbustada. See oli äraütlemata meeldiv koht. Nad püüdsid kala, korjasid rannakarpe, tegid meile mustikakooki (mustikate korjamiseks pidi tunnike mägesid enne ronima...), grillisid vaalaliha jne jne. Täiesti võrratu. Korraga oli laual vähemalt 4 sorti kala ja kõik ääretult maitsev. Nende sõnul on kalapüük niivõrd lihtne, et isegi sööta pole vaja panna, mine võta ainult kahvaga :)
Kogu mõnu varjutasid "sõbrad" sääsed ja kimalased. Käisime ringi nagu mesinikud (võrgud ümber pea), täitsa hullult palju oli neid tüütuid putukaid.
Kuna meie põhieesmärk ei olnud mitte hõrgutisi süüa ja niisama suvitada, vaid Eqi liustikku vaadata, siis ühe päeva veetsime taaskord oma laevakeses, mis sõitis paar tundi Ata külast edasi liustiku alla ning asus siis vaatluspositsioonile. Tegemist on ca 1 km laia (minu enda silma järgi öeldud mõõt) jääseinaga, mis aeg-ajalt tükkidena merre pudeneb. Jääseina kõrgus....hmmm....ei tea öelda....vast mingi 50 m? Seal lähedal pisikese laevas olles tunned end kui imetilluke täpp. Iga väiksemgi jääkamakas tekitab kukkudes meeletu paugatuse ning veidi ka laineid. Vahid ja vahid ja vahid ja rõõmustad iga varingu üle tundide kaupa. See oli igati väärt pikka loksumist (noh ja muidugi need toiduelamused aitasid ka sellele kõvasti veel kaasa ;).

Tagasi Ata's ronisime natuke mäge (mina lõin tegelikult poole peal põnnama, sest ei saanud enam püsti käia, vaid pidi vahepeal kätega olematutest pragudest ennast kinni hoidma, et mitte alla pudiseda). Seal kohtasin ka väikest polaarrebast, kes nägi välja nagu suurte kõrvadega ilus must kassike - küllap oli väike rebaselaps.
Tagasiteel pakuti meile võimalust minna ühte tavalisse kohalikku elamisse ning süüa tradistioonilist rahvustoitu - hülgeliha. See oli keedetud koos kartulite ja riisiga ning maitses suurepäraselt (nagu loomaliha, aga veidi justkui maksa maitsega). Kodu oli nagu kodu ikka - telekas nurgas ja soe vesi tuleb kraanist :). Gröönimaalased (innuiidid) on kenad ja meeldivad inimesed, uhked oma päritolu üle ja üpris tolerantsed taanlaste (kes neid ju tegelikult valitsevad) ning ameeriklaste (kes on mitmesse kohta oma sõjaväebaasid loonud) suhtes.

Peale veel 2 ööd Ilulissatis telkimisplatsil lendasime nõks lõuna poole linnakesse nimega Kangerlussuaq. Täiesti mõttetu koht. Aga kuna seal on rahvusvaheline lennuväli, kust me koju saime lennata ning see on üks selliseid kohti, kust pääseb lihtsasti selle suure keset Gröönimaad oleva ice-capi peale (jäämütsile?!?), siis peatusime seal 2 päeva. Linn ise on tegelikult kunagine ameeriklaste baas, mistõttu ei ole seal eriti palju kohalikke. Need, kes seal elavad, töötavad lennujaamas ja see töö on neil ilmselt ainuke põhjus seal viibimiseks. Suured nö lasnamäe blokkmajad, tolmused teed ja kokkuvõttes väga ilmetu värk. Sisustasime oma 2 päeva rikkalike summade maksmisega taanlastele, kes seal mingeid lollide-turistide-tuure korraldavad.
Sealkandis on võimalik nimelt näha lisaks ica-capile ka metsikuid muskusveiseid. Uskudes turismibüroo tädi, kes suurte silmadega ütles, et jalgsi neid veiseid küll vaatama minna ei saa, sest need on nii kaugel, ostsime kalli muskusveiste vaatamise tuuri. Tuur nägi välja tõeline naljanumber - mingi tädi saabus kohe-koost-ära-laguneva mikrokaga, viis meid sellega linnast paari kilomeetri kaugusele mäe otsa ja viitas umbes cm suurusele täpikesele. Ise oli nii õnnelik, et veis on nüüd nähtud. Vaadates mäe teisele küljele, nägime veel kahte täppi ja siis kupatas tädi meid juba oma bussi, et nüüd peab kibekähku minema hakkama, sest järgmised turistid ootavad. Meil oli oidu talle öelda, mis me sellest arvame ning otsustasime mäeharjale edasi jääda. Natuke ringi uurides selguski, et üks veis pikutab käeulatuses ning hiilisime teda vaatama (täitsa tasuta, eksole). Saime 100 m kauguselt seda uhket looma jälgida - karva pikkus pidi tal olema kuni 90 cm ja see on 8 korda lambavillast soojem. Tõesti uhke elukas.
Jäämütsi vaatamise tuur oli umbes sama nõmedalt korraldatud (giid rääkis ainult taani keeles ning sedagi eriti ei kuulnud, sest ca 30 inimest oli topitud mingisse sõjaväelaste transpordikuuti, kus mürises hirmus kõvasti ning lisaks oli praeahju tunne, kuna temperatuur kuudis oli vähemalt 40 kraadi) , aga vähemasti saime tõepoolest jääl ära käia.

Novembris tulevad Gröönis valimised, kus kohalikud elanikud saavad otsustada, kas nad soovivad suuremat iseseivust. Ma väga loodan, et see niimoodi läheb, sest gröönimaalaste oskus oma maad tutvustada sai hindeks "5+", aga taanlased pole üldse mingit hinnet väärt.

What Kind of Intelligence Do You Have?

Mina sain tulemuseks:


Your Dominant Intelligence is Logical-Mathematical Intelligence



You are great at finding patterns and relationships between things.

Always curious about how things work, you love to set up experiments.

You need for the world to make sense - and are good at making sense of it.

You have a head for numbers and math ... and you can solve almost any logic puzzle.

You would make a great scientist, engineer, computer programmer, researcher, accountant, or mathematician.

Saturday, 2 August 2008

Gröönimaalt tagasi

Maailma suurimal saarel käidud nagu naksti. Õige pea panen selle kinnituseks ka mõned pildid üles, aga enne magaks veidike :)
Etteruttavalt olgu öeldud, et Gröönimaa on hiiglama ilus!

Tuesday, 22 July 2008

Soovitan kohvikut

Kui tahate istuda meeldivas kohas, süüa imehäid pannkooke ja selle eest mõistlikku hinda maksta, siis tasub minna kohvikusse BOHEEM. Asub Kopli 18 (Balti jaama lähedal). No küll on hea leid! Pakutakse ka salateid, tuleb lähiajal käbedasti ka neid minna proovima :-)
Aitäh vihjeandjale (ta ise teab, kellest jutt ;)

Puhkus

Kaks päeva puhkusest on juba mõnusalt ära tshillitud :) Homne kulub viimastele asjatoimetustele, matkavarude täiendamisele ja asjade pakkimisele ning ülehomme varahommikul lendab lennuk Tallinn-Kopenhagen, sealt kohe edasi Kopenhagen - Kangerlussuaq ning siis veel üks jupike Kangerlussuaq - Ilulissat.
Asjade pakkimine on kole keeruline, sest Gröönimaal on sooja -2 kuni +20. Katsu sa siis ainult vajalikke asju kaasa krabada, et sellises kliimas õnnelikult kämpida :-)

Friday, 11 July 2008

Meie kortermaja lugu

Kirjutan üles mõned meie maja juhtumised minu pilgu läbi (juhtumised, mis väärivad mainimist...olgu öeldud, et neid on veel ja et see nimekiri on ainult minu trepikoja kohta):

1) III korruse aknast on alla oksendatud 2 x (maandumisega meie magamistoa aknale ja avatud akna tõttu ka veidi tuppa aknalauale). "Ülemise korruse noormees ei oska veel hästi juua" ütles tema ema, kui meie aknaid käis pesemas.

2) III korruse samas korteris ei saanud selle pojaga läbi ema uus mees, kes veidi napsutada armastas ning siis kedagi peksta soovis (arusaamatuks jäi alati, et keda - valikuteks oli vanaema, ca 5 aastane tütar, bolonka või siis eelmainitud 3 inimest...kuigi ma arvan, et iseend ta ei klohminud.....seega jääb valikusse 2). Sinna pidi poja palvel politseid kutsuma. Noh ja kõik karjusid ja jooksid mööda trepikoda. Reeglina öösiti. Nüüd on õnneks ema+mees+ laps ära kolinud, alles on poeg ja vanaema ja bolonka + lisandunud on poja pruut + uus tita. Kõik on vaikne ja rahulik, ilmselt oli kurja juur ikka see purjutav mees.

3) IV korruse korteris meie kohal elas ca 40-45 aastane naine. Tundus normaalne, aga ükskord viskas mind päeval 17.30 oma aknast odekolonnipudeliga. Oli täiesti umbjoobes. Õnneks ei saanud mulle ega autole pihta. Kutsusin politsei, prouale tehti trahvi ja läksin prouaga riidu (õnneks see ei väljendunud mulle ebameeldivalt). Ta kirjutas mulle postkasti vabandava kirja, aga ega ma talle ikka andeks ei andnud küll. See sama naine tekitas ükskord ilusal päeval meie trepikojas jubedaid hääli. Kena inimese kombel mõtlesin, kas peaks appi tõttama, sest keegi ilmselgelt on hädas või väga haige. Vargsi trepist üles minnes avanes pilt, kus see sama naisterahvas istus trepil, endal seelik rinnuni üles krutitud ja alt jummala alasti. Ajas vahtu suust välja ja jõuras. Kutsusime kiirabi. Ei olnud haigus. Oli liiga palju midagi sisse endale joonud vms.

4) meiega samal korrusel (õnneks mitte päris kõrval) elab üks onu. Onu joob väga palju. Ja suitsetab veelgi rohkem. Hea, et tema ust keegi liiga tihti ei paota, sest et iga kord tuleb sealt hirmsat haisu. Väljas ta minu meelest ei käi. Mõnikord ainult viiakse ta kiirabiga ära, kui ta on omal ribid puruks kukkunud ja siis tuleb arstionudele minna appi teda tassima. Onul käib külas vahetevahel üks naisterahvas. Ei saa aru, kes ta talle on. Nagu oleks tütar, aga nagu ei oleks ka. Ükskord igatahes pikutas see naine põiki trepikojas meie ukse ees. Oli liiga palju joonud. Siis pidi tal kätest kinni võtma ja ta oma korterisse lohistama, et oma ust saaks avada.

5) V korrusel elab nahkne mees. Mees on joodiku moega ja teoga, aga riietub uhkelt - üleni mustas nahas. Teda ei ole ma veel kunagi kainena näinud. Ükskord eelmisel aastal ühel nädalavahetusel, kui me teda veel ei tundnud nägupidi, magas ta I ja II korruse vahel trepikojas. Meile aga pidid tulema külalised (lastega ja puha). Arvasime, et oleks parem, kui see mees seal ei magaks. Sai üles aetud. Kooberdas välisukse juurde, sonis ja seletas midagi vene keeles, lõpuks küsis, et kus ta on ning siis ringi vaadates selgus, et ta siiski elab selles majas. Siis sai vähemalt kolmandale korrusele hooga mindud, õnneks laste silme eest ära. Nahksel mehel käivad väga õudsad sõbrad külas. Peale nende esmakordset nägemist püüan ma mitte midagi trepikojas puutuda. Ja alati pesen kohe käed ära, kui koju saan.

6) Nahkse mehe kõrvale kolisid sügisel mingid italianod. Kolimist alustasid nad prügi väljatassimisega. See toimus sedasi - kogu kola mustadesse prügikottidesse ja siis põmmdi-põmmdi-põmmdi veeti neid musti kotte enda järel trepist alla (jajah, viiendalt esimesele). Teisel korrusel (ehk et meie ukse taga) olid kõikidel kottidel augud sees, sest et seal sees olnud klaaspurgid olid ju oh imet katki läinud. Terve trepikoda haises hapukurgivedeliku ja prügi järgi, läga ja kildude vahel laiutas palju muud huvitavat sodi. Kui ma olin igas võimalikus keeles onuga rääkimas käinud, koristas ta suuremad hunnikud ära. Olgu öeldud, et lõhn oli veel kaua õhus. Kui lõhn hajuma hakkas, jõudis nende remont niikaugele, et välja veeti kõik vanad kanalisatsioonitorud. Aga mitte päris välja, vaid trepikoja välisukse kõrvale sissepoole. Küll oli nauditav sealt mitmeid päevi mööda käia. Ma jälle ei suutnud, pidin minema neile ütlema, et need võiks kuskile ära viia, sest juba väga jube on.

7) mingis IV või V korruse korteris elavad lõbusad noored. Neile meeldib pidutseda. Küll on kena, et nende ja meie vahel on vähemalt 1 korter veel (muusika väga ei häiri). Igal reedel ja laupäeval kepsutavad öösiti treppidest üles ja alla kümned jalapaarid kilgete saatel ning mõnikord hommikul 7.30 ajal tööle minnes (jajah, argipäeval) võib näha punaste silmadega öö läbi pidutsenud noormehi, 4 lahtist õlut käes, kasiino poolt tulemas. Kui jutt juba kasiino peale läks, siis edaspidi MITTE KUNAGI ei kavatse ma elada kasiinole lähemal kui vähemalt 1 km (loe: väga valjuhäälsed ja väsimatud külastajad, mõnikord nädala ega järjest lausa terve bussitäis mustlasi...kuigi nende elu ja asjaajamisi oli vähemasti huvitav jälgida, tuleb tunnistada)

8) nüüd on juba ca pool aastat IV korruse joodikdaam kadunud olnud (ta korter oli vahepeal müügis, ju siis müük õnnestus). Tema asemel elavad inimesed, kes oma söögijäänused pilluvad aknast alla. Kahjuks on akna alla tavaliselt pargitud minu auto. Küll on "meeldiv" alustada oma päeva suitsukalajäänuste korjamisega auto katuselt ja kojameeste vahelt, mõnikord on ka lihajäänuseid või mingit näkitsemist üle jäänud. Ka suitsukonid ja muidu praht. Shallallaaa. Selle, et tegemist on IV korrusega, sain alles hiljuti teada ning politseid ei ole veel jõudnud kutsuda (ootan mahlakamat saaki). Kui muidugi politsei üldse minu kutse peale veel ilmub.... Ja kui meenutada, siis tegelikult visati juba eelmisel aastal ka asju aknast alla...hmm....küllap neid viskajaid on siis teisigi.

9) maja taga pisikesel haljasalal käib sooja aja saabudes vilgas elu - üks jalgadeta ratastoolionu magab siin nüüd tihedamini, talvel on ta seal harvem. Magab istudes, pea longus ja tekk üle pea maha rippumas. Lisaks toimub pikk ja pidev piknik - ca 3-4 nägu on peaaegu alati kohal jõmisemas. Kes viskab vahepeal uinakuks pikali, kes pissib puu vastu, üks mees millegipärast nühib mõnikord ka paljast tagumikku vastu puud.

Küll on kena maja kultuuripealinna keskuses ühel tähtsal puiesteel, eksole? Ja see on tõepoolest ainult 1 trepikoda, usute või mitte. Kui keegi tuleb mulle rääkima, et meil ei ole Eestis alkoholiprobleemi, siis ma võin pakkuda nädalast testperioodi selles majas ;)

Monday, 7 July 2008

Kaktuste lugu



Umbes 25 aastat tagasi sai Marion Elina kaktuse küljest väikese kaktusepoja (edaspidi EKP - Elina kaktuse poeg).
Umbes 6-7 aastat tagasi sain mina Marioni käest selle kaktuse poja (EKPP - jajah, pojapoeg, ma mõtlen).
Sel aastal andsin mina Marionile oma kaktuse eelmisel aastal sündinud 2 poega, kuna minu kaktuse ema ja isa (loe: Marioni kaktused) olid vahepeal ära surnud ja ühe poja jätsin endale (EKPPP).
Täna avastasin, et sellel pojal on väike poeg küljes!
Ehk et Elina suurel kaktusel sündis hiljuti pojapojapojapoeg!!! Kaktused paistavad tänapäeval varem suguküpseks saavat kui vanasti ;-)
Vaat selline sugupuu. Peaks Elina käest küsima, kas ta üldse mäletab seda kaktust :D

Sunday, 6 July 2008

Toidu tellimine

Kuna ma olen korralikult läbinud vähemalt osa oma "vaja teha" nimekirjast ning kohtunud Kristiinaga (vt eelmine postitus punkt 2.2), siis temaga vesteldes tuli muu jutu sees välja ka info, et praktiliselt minu kvartalis asub meeldiv toidupunkt nimega RIIS. Tegelikult olin ma seda ammu näinud, aga kuna asukoht ei ole mitte liiga kutsuv (enne Riisi asus seal mingi õudsamat sorti keldribaar), siis ei olnud ma julgenud sinna sisse minna.... Kristiina ütles, et tal oli sama lugu ning kahetseb pikka julguse kokkuvõtmist, sest toidud on seal head. Koht vist mingi peen pole (ega ma pole seal ikka käinud). Aga see kusjuures ei puutu peaaegu üldse asjasse, sest sealt saab toitu mugavalt tellida. Natuke nagu hiina toit, aga minu meelest Eestis saadaoleva tüüpilise hiina toiduga võrreldes veidi teise maitsega (midagi tai poole hoopis?!?). Igatahes kui vaadata www.riis.ee, siis on leiab sealt täpsema info. Kesklinnas kohaletoomine tasuta, mujal 35 krooni. Üks toiduportsjon on paras vähemalt kahele, tibuisuga inimeste puhul jätkub rohkematelegi. Portsud on sellistes ameerika filmidest tuntud püstistest papptopsidest, juurde riis ja pulgad. Iga päev on mingid päevatoidud ja siis on veel palju muudki. Mina küsisin lisaks veel kevadrulle (2 tk 30.-) ja nuudleid kana ja aedviljadega (hind teadmata). Nuudlid olid minu meelest küll väga head. Kahjuks on nad ainult 19-ni lahti ning köök pannakse 18.30 kinni.

Tuesday, 1 July 2008

Blogi ringküsimustik

Teele käest sain teatepulga viiele küsimusele vastamiseks.
Eks ma siis vastan :-)

1. Mida sa tegid kümne aasta eest?
Hmm. Kas võib juhtuda, et olin just lõpetanud Tartus Ülikooli? Või oli see aasta varem....peab järgi vaatama :D

2. Viis asja “Vaja teha” nimekirjast?
1) Matkaspordist uued madratsid ja magamiskott osta
2) Kristiinaga kokku saada (sisekujunduslikud teemad)
3) neljapäevaks lasanje komponendid poest tuua
4) triikida
5) Gröönimaa kohta lugeda

3. Lemmiksnäkid?
puuviljad, juust, õllesigarid, marineeritud kurk, marineeritud seened vms. Üldiselt mida vähem magus, seda sobivam.

4. Mida sa teeksid, kui oleksid miljonär?
Ostaks hästi palju ilusaid esemeid, sest võidab ju see, kellel on surres rohkem asju :D :D
Tegelikult ilmselt paneks suurema osa kuskile intressi teenima ja käiks edaspidi nädalas ainult 2-3 päeva tööl (lootes naiivselt saamatajäänud palgaosa intressidena saada...ja ikka sama ilusti edasi elada)

5. Kohad, kus oled elanud?
Tallinnas (Nõmmel, Kassisabas ja kesklinnas)
Rootsis
Tartus

Ja nüüd annan palve edasi oma blogisõpradele Nelele, Helele ja Ebele.

Thursday, 26 June 2008

Imelikud toetused

Küll on ikka olemas imelikke toetusi. No mida ja kuidas just selline asi nüüd siis leevendama peaks:

Lapse sünnipäevatoetus määratakse pere teise ja järgnevate laste teiseks, kolmandaks, neljandaks ja viiendaks sünnipäevaks. Avalduse toetuse saamiseks võib esitada alates lapse sünnipäevakuust kolme kuu jooksul pärast lapse sünnipäeva. Üks lapse vanematest või eestkostja (vähemalt aasta enne lapse sünnipäeva), sünnipäevalaps ja pere esimene laps peavad rahvastikuregistri andmetel elama Tallinnas ühel aadressil.
allikas: http://www.tallinn.ee/teenused?action=vaata&id=614

Thursday, 19 June 2008

Päikesepatarei

Kui keegi teab kedagi, kes teab kedagi, kes on hiljuti muretsenud päikesepatarei, siis oleksin väga tänulik kontakti eest. Eelistatud on boiler-tüüpi lahendus.

Sunday, 15 June 2008

Traveler IQ Challenge

Traveler IQ Challenge on suur abimees geograafia õpetajatele.
Kahju, et meie kooli ajal selliseid kaasakiskuvaid ja arendavaid vahendeid ei olnud. Olid igavavõitu kontuurkaardid ning riikide ja linnade õppimine oli selline tuim pähetagumine. Millegipärast mäletan tundidest üldse rohkem seda, kuidas sai Venemaa avarustesse joonistatud mingeid maagi ja kivisöe märgikesi, mitte aga a la Buenos Airese või Liibüa asukoha õppimist (rääkimata sellest, et keegi oleks kunagi arutanud, et MIS sealkandis siis kõike huvitavat on). Aga võibolla ma olen lihtsalt kehvapoolse mäluga. Nüüd olen igatahes aru saanud, kui vähe ma tean. Aegajalt vaatan, kas mu pea on veel arenemisvõimeline ja mängin seda mängu taas lootes, et skoor paraneb. Kahjuks avastan end aga tammumas ikka mitu korda samal rehal....ei ole ime, et räägitakse aju töövõime vähenemisest juba alates 18-ndast elusaastast.....näiteks Kanada ja USA linnade paigutamine kaardile ei muutu harjutades kuigivõrd paremaks ;).
Praegu suurte (ja piinlike) vigadega sain tulemuseks, et minu Travelers IQ on:
maailm 89, Euroopa 92, lipud 100.

Proovin varsti veel, ehk õnnestub siiski veidi õppust võtta.

Tuesday, 10 June 2008

Ei oska

Blogger jamab. Ma ei saa juba mitmendat korda ühte linki ära kustutada. Tahaksin Suslikute Teravmägede lingi ära võtta, sest Mann (kes on muide ainuke võõras inimene, kelle blogisid ma u. kolmandat aastat järjest aegajalt ikka loen) on ammu Teravmägedelt tagasi. Aga Blogger ei saa lihtsa käsuga "remove page element" hakkama. Help on läbi loetud, mingid nõuanded on ära proovitud. No lihtsalt ei saa. Küllap on liiga palju inimesi seda kõike kasutama hakanud ja Bloggeri itipoistel on juhe koos.
Või........või siis tuleb see lihtsalt sellest, et mul on vähemalt 9 aastat vana arvuti :D (ma kannatlikult ootan, et ta ükskord katki läheks, enne ära ei viska ka). Need sellid, kes räägivad sellest, kuidas igal aastal tuleb uus ja parem mudel osta, võivad minu uunikumi vaatama tulla. Internetis oskab minu Vanakene reeglina suurpäraselt käia. Ja ma väga loodan, et see Bloggeri aps on siiski kuskilt mujalt pärit. Siis saan oma nunnuga edasi uhkustada ja keskkonnasõbralik olla.

Saturday, 7 June 2008

Magamine


Sain kingituseks (aitäh Epsule!) Siret Seederi raamatu "Eesti oma feng shui" ja olen seda huviga lugenud :-). Kõike puhta kullana ei võta, aga väga palju on rahvatarkuse põhine ja loogiline ning seega täiesti kasutatav.
Teades, kui paljudel on magamisega mingid mured (minul endal küll üldse pole...ainuke mure on, et kogu aeg võiks veel rohkem magada...), siis toon ära mõned voodi asetusega seotud lõigud:
Pea suund
*PÕHJA - sobib neile, kes kannatavad unetuse all, kuid üldiselt on tegemist liiga rahuliku suunaga. See suund sobib eelkõige vanadele inimestele, sest tugevdab rahu ja vaikuse tunnet.
Ajalooliselt hakati propageerima põhja suunda ristiusu Eestisse jõudmise ajal, mil allutatud rahvaste ohjes hoidmine oli aktuaalne. Inimene, kes magab peaga põhja, on rahulikum, sõnakuulelikum, isegi laisem. Sobib kasutada perioodil, mil ollaks tööga üle pingutatud ja stressis, aga seda perioodiliselt, mitte pidevalt.
*ITTA - ideaalne noorte inimeste jaoks. Tekib tunne, et kõik on veel ees. Homme on uus päev, mis toob uut ja põnevat Siia kuulub kõrgendatud tööaktiivsus - nii et vajalik suund oma teed alustavale noorele inimesele või noore firma juhile. See suund on hea lastele õppimiseks.
*LÕUNASSE - tuleb suhtuda teatava ettevaatlikkusega, sest lõuna on energia kõrgpunkt. Üldjuhul ei soosi lõunaenergia sügavat und. Võib tuua esile vaidlusi ja ohtu eemalduda perest.
*LÄÄNDE - soodustab head und, samuti sissetulekute suurendamist ning romantiliste tunnete tugevdamist. Kuid need võivad inimese laisaks teha ja vähendada motivatsiooni. Sobib pigem neile kes on oma karjääri juba üles töötanud.
*KIRDESSE - hea une saavutamiseks ebastabiilne. See suund on seotud motivatsiooniga, kuid samas võib tekitada ärritust ja õudusunenägusid. Ei ole soovitav pidevalt magada peaga kirdesse.
*KAGUSSE - aitab tõsta ühiskondlikku ja loomingulist aktiivsust.
*EDELASSE - annab soodsa une, mis loob küll häid suhteid, kuid võib muuta inimese ettevaatlikuks.
*LOODESSE - seotud liidri staatusega ja vastutustundega ning soodustab head pikka und. Selline suund on hea neile, kes omavad elukogemusi ja elutarkusi.
Mõju suuna muutmisest annab tunda 2-3 nädala möödudes.


Tuesday, 13 May 2008

Ütle üks ilus poisslapse nimi

Eile oli minu kalendrisse märgitud, et nimepäevad on sellistel inimestel(?) nagu:

Vootele, Võitur, Tapper, Ründar

:)

Vootele on ikka päris nimi, aga kui keegi paneks oma poegadele nimeks Võitur, Tapper ja Ründar, siis pole palju enam puudu nimest Mõrvar :-)

Saturday, 10 May 2008

Kolesterool

Mai valmistab 3 toitu, mille tarbeks ostab ta poest 30 kanamuna. Paneb need kõik erinevate roogade sisse erineval moel. 6 inimest sööb selle kõik ära (või vähemalt suurema osa). Ilmselgelt on menüü koostaja millegagi puusse pannud, eks? 5 muna per nägu paari tunni jooksul ei ole vist kuigi tervislik......oioi mai bad.

Thursday, 8 May 2008

Õnnepalee

Täna hommikul 7.45 ajal oli päris tore hulk inimesi kogunenud Õnnepalee ukse taha järjekorda (tegelikult küll rohkem nagu kobarasse). Abielu registreerimise aega saab broneerida 3 kuud varem ja ilmselt tehakse perekonnaseisuamet lahti kell 9. Huvitav kohe, milline ports rahvast seal kella 9 ajal juba jorutas :)

Üks kolleeg arvas, et küllap need varased tulijad on need, kes 07.07.07 eel liiga hilja seisma jõudsid ;)
Ja viimastel saabujatel on varuvariandina võimalik üritus edasi lükata 09.09.09-le.
Teine (ja abielus) kolleeg aga kommenteeris vaikselt, et "huvitav, mida nad sinna niiväga trügivad, ega see abielu mingi lustilaager pole" vms :) :)

Monday, 5 May 2008

Tegime ära

Küll selle kampaania algatajatel võib uhke tunne olla praegu. 50 000 inimest (reeglina noort inimest) oma pilli järgi tantsima panna. Kõva sõna :)
Endal oli ka päris uhke, möödasõitvad rongid tuututasid rõõmsalt, meie alati lehvitasime, et siis kohe jätkata kümnete kilode kaupa pampersite ja muu õuduse kotti loopimist. Või siis klaaspudelite (vähemalt ühe taarapunkti jagu). Ja pärast pidin ma käes puusas seisma prügiauto juhi ja klaasikottide vahel, et ta meie hoolega sorditud prügi samasse prügiautosse ei viskaks. Küsis teine nii imestades, et "kas siis ei tohigi või???!!!". Paistab, et prügionu oli küll projektist kõige vähem kuulnud ja asjade taaskasutamisest kohe üldse mitte midagi. Tal oleks nii kollased kui punased kotid sinna põhjatusse autosse tee leidnud. Päris selge on see, et sellisest kokkupressivast prügiautost ei saa mitte midagi muud välja tulla kui üks kivikõva prügikuubik ja no sealt küll midagi enam sorteerida ei ole lihtsalt võimalik :)

Sunday, 27 April 2008

Kohustuslik kirjandus


Epp Petrone raamat "Roheliseks kasvamine" muudab maailma. Vähemalt minu oma küll. Soovitan soojalt.  
 

Thursday, 17 April 2008

Sein sai valmis!


Lõpuks ometi!!! Lõpuks ometi olen ma oma köögi mosaiikseina valmis teinud. Ise ka imestan, et nii kaua aega võttis. Eks ta oli selline veidi tüütukene töö ning otse loomulikult leidsin ma alati põhjuseid, miks teha hoopis midagi muud, selle asemel, et glasuurplaate tükeldada (vuih, see on üks jubedat häält tekitav protseduur...) või neid ritta seada.
Nii et peamine põhjus seina väga aeglasel valmimisel on ikka laiskusel.  Viimasel ajal, kui lõpp paistma hakkas, siis läks vähe käbedamalt. Kuigi tuleb tõdeda, et lõpp ehk vuukimisosa oli päris vastik. Mul tekkis miskipärast ämbritäis vuugipuhastusvett, mida ei tohi kanalisatsiooni visata (torus pidavat see  ära kivistuma), pidime siis pimeduse varjus majatagusele murulapile valama (häbi-häbi, eksole, aga ma tõesti ei osanud seda kuskile panna...huvitav kuhu suurte objektide plaatijad selle viskavad? :o).
Tegelikult on veel koerasabast vaja üle saada ning ka üks servade silikoonimine läbi viia, siis jälle ühe kogemuse võrra rikkam :-)

Tuesday, 15 April 2008

Spordist

Kas keegi maailmas oskaks seletada vaesele rumalukesele, et MIKS ON MEESTEL VAJA SPORTI telekast nii palju vaadata??? Ok, ma saan aru, et kui tegemist on suure huviga jalka või korvpalli vastu vms, siis jälgitakse seda konkreetset ala. Mitte aga KOGU sporti.....näiteks poks, kus vehivad täiesti võõrad mehed omavahel ning jummala ükskõik on tegelikult, kes võidab ???!!!???

Saturday, 5 April 2008

Koor

Ei, mitte vahukoor ega hapukoor. Hoopis segakoor :)
Läheks segakoori laulma. Rahvatantsu minna ei õnnestunud, sest vabatahtlikke KaeraJaane ei leidunud. Aga kooriga on lihtsam, sest esiteks ei pea minema paaris ja teiseks on ehk veel laululembelisi inimesi, kes tahaksid ühineda? Hmm....huvitav muidugi, kuhu üldse minna.....

(ja otse loomulikult on see sissekanne ajendatud ETV Laululahingusaatest. Saade on mu meelest päris tore, kui kõik nii mitte-eestlaslikult ei tantsiks ja tõmbleks ja naerataks kogu aeg ;)

Thursday, 3 April 2008

Appi kuhu me oleme jõudnud???!!!???

Ma ei ole mingi eriline esteet, aga kui päevapraadi (lihapallid kartulipudru ja sinepikastmega, hind u. 130 krooni) serveeritakse papptaldrikul ning seda tuleb süüa plastmassist kahvli ja noaga, siis see on liig mis liig. Ning tegemist ei ole mingi piknikuga, vaid sellist toredat lõunat pakub meie uhke Tallink Star laeva kohvik. 

p.s. vat nüüd ma saan aru, miks mulle blogi vaja on - hea igasugu nirude asjade osas iriseda. Nagu selline isiklik "minu elu kaebuste raamat" :-) 

Wednesday, 2 April 2008

Tunnen puudust

Oleks nagu kõik olemas ja tehtud, kõike on saada, aga ikka jääb midagi justkui puudu. 
Eriti pühapäeviti. Hommikul tahaks jalutada kohvikusse, kus saab suure kruusiga kohvi ja õhus oleks pannkoogilõhn. Perenaine oleks seal kena ja lahke ning tunneks oma külalisi. Jah, ma saan jalutada pagaripoistesse, aga seal on kuidagi kõle ja müüja on kuri. Teistesse kohtadesse jalutamiseks peab peas olema gaasimask või tuleb sõita autoga. Oma Uuemaailma piirkonnas pole mitte ühtki kohvikut kahjuks. Noh ja Olümps ei ole ka ju hoopiski SEE. Tahaks a la väikest puumaja. Umbes nagu Nop Kadriorus (ainult et süüa võiks ka saada midagi). 
Siis lõuna paiku läheks tuiaks rahuliku sammuga ökopoes. Ent kõik ökopoed on pühapäeval kinni. Asenduskaubana sobiks turg. Aga normaalne turg ning mitte selline nagu keskturg praegu. Ei ole ju palju tahetud, kui sooviksid puhtust, laia valikut kodumaiseid produkte ning kenasid inimesi. Ma ei trügiks seal koos vene tädidega seepärast, et a la kroon odavamalt hapukoort saada. Jalutaks seal osaliselt nagu meeldiva tegevuse mõttes, samas ostaks ka natuke huvitavaid või vajalikke toiduaineid. Oleks selline mõnus pühapäevane tegu :)



Monday, 24 March 2008

Vihjeid Hollandisse sõidul


1) kui lennuk läheb kell 7.00 hommikul, siis tasub äratuskell helisema panna;
2) kui lennuk läheb kell 7.00 hommikul, siis tasub takso tellida 5.40-ks, mitte aga 6.40-ks;
3) kui igal pool on öeldud, et munapüha ajal on Amsterdamis raske hotelli leida, siis tasub seda tõsiselt võtta;
4) kui Amsterdamis parkida auto valesse kohta, siis tuleb arvestada sekelduse, pika taksosõidu ja äravedamistrahviga 250 eurot;
5) kui kaks päeva järjest üritada Keukenhofi lilleparki minna ning jätkuvalt on väga paha ilm, siis võiks vihjest aru saada. Hambad risti tuule ja (lume)tormi käes tulbipeenraid ei tasu vaadata. Tuul viib lillerõõmu ära;
6) kui sisetunne ütleb, et vahakujude muuseum on üks raha väljapetmise asutus, siis tasub oma sisetunnet uskuda;
7) kui kavatseda paari tunniga läbi hüpata Van Goghi muuseumist, siis tuleb paar tundi veel varem siiski minema hakata, muidu ei jõua järjekorras ära seista;
8) kui tahta tõelist vaatamisväärsust näha, tuleb poolkogemata Rotterdami sadamarajooni sõita - vaatepilt on kolossaalne;
9) kui on soov midagi väga head saada, siis juust (otse juustuturult vist parim), väiksed pannkoogid tuhksuhkruga raekoja platsil ning kuulsad iirisega vahvlid on õige valik;
10) kui tahta sularahas millegi eest maksta, siis tuleb arvesse võtta, et kahjuks 200 eurost rahatähte Hollandis väga paljudes kohtades rahaks ei peeta ning ei aksepteerita. 
Kokkuvõtlikult - kui on plaan elamusterohkelt ja põnevalt sisustada pikk ja tore nädalalõpp, siis Holland on sihtkohaks väga sobiv. Eriti kui lumi ei torma :)

(mõned pildid on nüüd üles laetud)

Thursday, 20 March 2008

Jopesaaga jätk

Niimoodi siis. Nüüd on see õnnetu jope jälle minuga. Eelmisel reedel jõudsin niikaugele, et viisin jope ekspertiisi. Tuukri tänaval imelikus majas asub Nora...eee....ma ei määletagi mis nimi see teine oli.....no igatahes mingi Nora ekspertiisibüroo.  Kui kellelgi on vaja seda leida, siis sõnapaar nora+ekspertiis annab otsinguga tulemuse. Aga olgu juba ette ära öeldud, et ega väga ei ole mõtet sinna minna. 
Viisin reedel jope sinna. Mingi tädi võttis minult selle vastu, tegi ostutshekist koopia ja kirjutas mu telefoninumbri paksu kaustikusse. Ja ütles kahetsusega, et eksperti pole hetkel ning esmaspäeval tuleb jälle.  Vaatas ka kurva pilguga varrukaid ning noogutas peaga, et on jah väga halb jope. Esmaspäeval ei helistanud mulle keegi. Teisipäeval ei helistanud mulle ka keegi. Õigemini keegi muidugi helistas nii esmaspäeval kui teisipäeval, aga mitte sealt ekspertiisibüroost, ma mõtlen :)
Kolmapäeval muutusin taas murelikuks. Sest et ega mulle ju jälle ühtki paberit jope vastu ei antud...ise jagan seda lahkelt mööda linna....seepärast helistasin kähku ise. "Oih, eksperti praegu ei ole, helistage homme 12 paiku". Helistasin siis täna punkt 12. Poolvenekeelne tädi üritas aru saada, miks ma helistan, kust ma helistan ning ei suutnnud aru saada, miks ma ei saa kuidagi vastata küsimusele "mis firmast ma helistan". Damn, mis vahet seal on??? Jooksis vahepeal telefoni juurest ära ja tuli ütles mulle, et sellist jopet ei ole toodud. Haa. Hakkab peale. Hääl hakkas suurest vihast värisema juba. Õnneks pika otsimise  ja eestikeelse tädi käest küsimise järgi öeldi mulle, et jope ikka on seal ja parem oleks, kui ma kohe ise sinna ekspertiidi tegemise  juurde kohale läheksin. Kimasin kohale. Ja tulemus ikka suur null. Nimelt oli keegi sirgeldanud vene keeles käsikirjaliselt paberile, et see jope on lihtsalt kantud ja kulunud suure kandmise tõttu. Hollallaaa. Selleks nüüd küll ekspert ei pea olema, et aru saada, et jope on tõepoolest kulunud. Mina üritan väita, et kangas on selliseks otstarbeks halva kvaliteediga või vale. Ja tema ütleb mulle, et jopet on väga palju kantud. Mina vastu: a ma olen ainult 3 kuud ju kandnud. Tema: aga te ostsite selle aasta aega tagasi. Ma enam ei suutnud ja ärritusin tõeliselt, sest vahepeal on ju SUVI ja inimene ei käi sooja talvejopega. A nendel see ei loe, loeb ostmise kuupäev ja praegune aeg ning ajavahemik selle vahel. Siis ma hakkasin väga palju ja väga kiiresti ja väga valjult rääkima. Vist. Sest et tädi muutus väga alandlikuks ja ütles, et ega nad selle eest raha ei võta, las see olla nagu tasuta konsultatsioon. Ja nüüd tuleb pärl: et ma võin minna ise tehnikaülikooli tekstiililaborist ekspertiisi tellida. Khm khm, huvitav, mida see Norakese ekspertiis siis tähendab. Et mille eest nad minult seda ekspertiiisiraha siis oleks võtnud kui nad oleks mu käest siiski selle teenustasu välja nõudnud?!????? Kuna mul on üldiselt päeva ajal kena tööl olla ning mitte mööda vanalinna, Tuukri tänavat või Mustamäed sõita, siis igaks juhuks uurisin, kas nende kaudu sinna siis ei saa minu jopekest saata. Kui nad kord juba ekspertiisidega tegelevad. A vat ei saa. Ise peab minema. Johhaidii. Mul on suur kopp. Aga eks ma siis lähen. H2O ostab kehva kangast, müüb seda kallilt ning mina pean tõestama, et ma pole hobune. Või on see mingi muu loom selles ütluses....noh igatahes....vot sellised lood.....ja need jätkuvad.



Sunday, 16 March 2008

Holland

Kui keegi teab soovitada meeldivaid normaalse hinnaga majutuskohti Hollandis (ka Amsterdamis), siis nüüd paari-kolme päeva jooksul on õige aeg mulle sellest teada anda. Internet on väga tore asi info otsimiseks ju küll, aga kui hotellide valik on oioi kui väga suur ning enamus nendest on nagunii munapühatõttu ääreni täis, siis alustaks hea meelega ikka paarist inimeste soovitatud valikuvariandist :)

Kiropraktika ja refleksoloogia

Ma ei ole viimasel ajal kuigi  palju ravimeid söönud ja ega ei taha neid eriti võtta ka. Mõnikord väga harva üks nõrk valuvaigisti tüütu peavalu korral ning ükskord proovisin ka nohu vastu tabletti, sest ära tüütas see nina tilkumine. Aga üldjoontes mitte. 
Pigem käin oma muredega refleksoloogi juures, kes mulle lisaks jalgade torkimisele ja keha funktsioneerimise detailide selgitamisele ka muid eluterveid nõuandeid meelde tuletab (a la joo rohkem vett, tee vähem närvilist tööd, ürita hoiduda ebameeldivatest inimestest oma ümber jms) ning kiropraktiku juures, kes mu seljalülid ilusti ritta seab ja mu südametunnistusele koputab, et rohkem peaks liikuma ja võimlema. 
Sellest ma saan aru, et refleksoloogia vastu võib paljudel eelarvamus olla, aga no kiropraktika osas ma tahaks kohe näha, kes sellele midagi vastu saaks väita?  Inimese vundamendiks on selgroog ning kui vundament viltu vajub, võivad kogu "ehitisse" praod ja kriiksud sisse tulla.  Olen valinud oma vundamenti kohendama kiropraktika haridusega Dr Jaak Lille (vastava haridusega arste on Eestis vist veel 4 tk), kes võtab vastu Pirita Topis. Käisin just oma "tehnilisel ülevaatusel",  olen hirmus rahul ning tean veel vähemalt kümmet mu tuttavat, kes on sealt abi saanud nii selja- kui peavalude korral.

Thursday, 13 March 2008

Lillevaip

Brüsseli raekoja platsile tehakse kord kahe aasta jooksul ilus lillevaip. Kuna ma nagunii tahaks end sel kevadel-suvel Brüsselisse sõbrantsidele külla sättida, hakkasin uurima, millal sel aastal lillevaipa näha saab. Leidsin toreda koduka.
Kena traditsioon, kas pole :)
Ma loodan ainult, et ilusat vaadet ei varja miljon fotokaga jaapanlast ;) 


Wednesday, 12 March 2008

Üks üdini eeskujulik asi

ETV. Mulle väga meeldib ETV. Kui lugeda kodulehelt Eesti Televisiooni väärtuseid, hakkab kõik see veel rohkem meeldima. Üks õigesti ja sihikindlalt aetud asi. Ning meie maailma ebanormaalse väikluse ja ärimise juures lisab õigsust veelgi tasuta arhiiv. Klõpsida vabal hetkel lahti eelmine vaatamata jäänud Ehh Uhhuuduuri saade või panna taustaks mängima mingi kontsert...see on lausa uskumatu lisaväärtus tavapärasele telekaõhtule, kus viimasel ajal kanalit kuigi sageli muutma ei peagi :)
ETV on missiooni täitmisel erakordselt tubli olnud, kas pole:

Missioon
*Olla vaatajat väärtustav, töötajatele mainekas, kõigile vajalik, sõltumatu eelarvega ja oma tegevuses jätkusuutlik organisatsioon;
*olla kolme omaprogrammiga vaadatuim telekanal Eestis;
*luua ja vahendada ise ja koostöös paljude meediaettevõtetega Eestis ja välismaal palju häid saateid;
*olla eesti kultuuri digitaalne mälu;
*olla kõigis oma tegevustes mõjukaim multimeediaettevõte Eestis.

Sunday, 9 March 2008

Gudauri


Lumepuudust ei olnud. Veini voolas ka ojadena :)
Ja päike paistis soojalt. Mõnus-mõnus.

Wednesday, 27 February 2008

Puhkus

Tööl olulised ja kiired asjad tehtud või kellelegi üle antud. Kõik olulised ja igavad toimetused kodus homse hommiku peale lükatud, sest tööle ei pea minema ja pool homset päeva on aega lihtsalt ÜLE. Uued suusakindad proovitud ja nende eest makstud. Hiljem avastatud, et said vist liiga väiksed. Hmm. Dollarid vahetatud. Suitsuvorst, Kalevi pralineekommid ja ristsõnad ostetud. Homme suusad kotti ja minek. Gruusia, here i come! Või tuleb nüüd Georgia öelda? :)

Friday, 22 February 2008

H2O (III osa)



H2O (II osa)

Järgneb nutt ja hala selle kohta, kuidas minuga nii halvasti on käitutud:

Ostsin H2O poest Tallinnast sooja talvejope 2007.a veebruaris. Eelmisel kevadel sain käia vast umbes 1-2 kuud. Sel hooajal kasutasin seda veel umbes 2 kuud (ligi ühe kuu olin vahepeal Eestist ju ära soojal maal). Veebruari alguses avastasin, et varruka otsad on katki. Kui keegi ei tea, siis olgu öeldud, et üks talvejope H2O-s maksab koletult palju. Sain küll poole hinnaga tookord, aga IKKA oli väga kallis veel. Nii et eeldasin, et saan sellega ikka üsna mitu aastat käia. 
Ja ma ju ei ole mingi nühkija, kes lund sellega roogiks sadade meetrite kaupa vms. Istun 2 korda päevas autosse ja liigutan u. 15-2o minutit rooli. Ka õhtuti ei käi kuskil linna peal põõsaalustes roomamas. Ühesõnaga, jope tumedates varrukaotstes on näha heledad voodrikohad ilma et ma sellele ise kuidagimoodi kaasa oleks aidanud. Ei ole päris normaalne mu meelest. 
Läksin naeratades (jah, siis veel naeratasin) sinna vanalinna kauplusse, kust selle ostsin, ka tshekk oli ilusti alles. Paluti täita mingi vorm ning jope ja tshekk sinna jätta (Nb! mulle ei jäänud muide ühtki kinnitust selle kohta, et ma üldse kunagi midagi sealt ostnud olin...aga see selleks). Lubati viisakalt ekspertiisi saata ja mulle paari päeva pärast teada anda. See kõik juhtus 12.veebruaril. 
Nädala jooksul ei helistanud mulle keegi. Õues olid vahepeal lähikuude kõige külmemad ilmad, mina reipalt kannatasin oma õhemate ürpidega. Mõtlesin, et nii kena ja kallis firma, küll nad mu mure kenasti lahendavad. Et see peab ju olema mingi kangaviga. Päevade möödudes hakkasin murelikuks muutuma  ning helistasin ise, et no kuulge, 2 päeva on ammu läbi. Öeldi, et kohe kohe. Helistasin paari päeva pärast veel. Ikka ei midagi - poe juhataja olla Soome läinud ja telefon on postkastis, teda ei saa kätte. Tere hommikust.

Täna siis sain poemüüjalt kõne: "saate oma jopele järgi tulla, meie juhataja vaatas selle üle ja arvas, et see kulumine võib ebaõigest ekspluatatsioonist tulla. Võite ise jope ekspertiisi saata kui soovite". Ja seda otsust oli ta siis poolteist nädalat välja mõelnud. 
Huvitav, kuidas saab jopet ebaõigelt kasutada????????  Jope pole veel isegi kordagi pesus-puhastuses käinud, nii pgna uus on. SEE ON EBANORMAALNE, ma ütlen. Ja ma olen tõesti väga kuri. Ma olen täna öelnud sellele poe juhatajale/omanikule, mis ma temast arvan, ma olen öelnud tema taanlasest ülemusele, mis ma sellest Eesti esindajast arvan, ma olen teinud päringu tarbijakaitsesse ning see on alles algus. Kui ma niimoodi veel paar nädalat möllan, võin hakata andma ilmselt konsultatsioone võlaõigusseaduse, ekspertiiside jms teemadel.   
Kohe teen ka mõned fotod, et oleks kogu infomaterjal ilusti dokumenteeritud :)

H2O

Ma olen NIIIIII vihane.
Palun toetage minu ülestõusu firma H2O vastu ja ärge ostke sealt mitte kunagi mitte midagi.
Minus tärkas kõrgeltarenenud tarbijakaitse instinkt ja ma lähen kasvõi läbi tule, et ennast kaitsta. Nii et H2O poekese omanik Ilona Rosimannus hoidku eest, sest ma teen mida-iganes.
Lähemalt õhtul, kui olen veidi rahunenum ja on aega täpselt kirjutada, kui palju mulle on liiga tehtud.

Tuesday, 19 February 2008

15 aastat tagasi

15 aastat tagasi sel ajal elasin ma Rootsis, mängisin lapsehoidjat kolmele poisile ja harjutasin korralikult tolmu pühkima. Praeguseks peaks minu arvutuste kohaselt olema "mu lapseraasud" päris suureks kasvanud, tulemuseks 3 noormeest vanuses 20 a, 18 a ja 15 a. 
Nägin neid viimati u. 12 aastat tagasi ja ei usu, et praegu ära tunneks :)
Olen ikka kena inimese kombel saatnud mõnikord jõulukaardi koos paari reaga, millest enamus on küsimused, et kuidas läheb ja kas saaksite äkki mõne pildi saata. Vastust pole tulnud. Ma seda väga isiklikult ei võta, sest tean kui kehv kirjutaja pereema on :)
Täna ei andnud aga mõte rahu ja tegin Google'ga koostöös hulka uurimistööd. Leidsin kaks fotot, hulga mingeid sporditulemusi ja 3 erinevat e-mailiaadressi (kahe suurema poisi omad). Kirjutasin kirja ja loodan, et äkki nad vastavadki. Kahelt aadressilt on juba küll mail delivery error teade tulnud, aga kolmas on kuskil Rootsi poole veel teel :). Kurvastusega tuleb mainida, et internetis (näit.orkutis või blogimaailmas) ei ole rootslased mingid suured tegijad....eestlasi on tunduvalt lihtsam arvuti seest üles leida :) 

Monday, 18 February 2008

Riis

Võtsin nõuks proovida sushit teha. Igaks juhuks esimest korda ainult endale väga väikse koguse. Poes tundus kõik enam-vähem lihtne seni kuni ma jõudsin riisiriiuli juurde. Teadsin, et tuleb osta kas pudruriisi või siis espetsiell sushi-riisi (see on vähemalt 5 x kallim, muud erinevust vist ei olegi). No ja seisan keset Stockmanni ja mida ma näen - umbes 10 eri sorti sõmerat, basmati ja ma ei tea veel millist riisi.  Ja MITTE ühtki pudruriisi pole. Ja siis keset seda sõmera riisi hiigelvalikut on 1 pakk, millel on peale kirjutatud lihtsalt "RIIS". Pakil on kirjas, et sobib hiina roogadesse, ahju- ja vormiroogadesse ja pirukatesse.  Tõesti väga abistav, eks. Praegu see igatahes mul jahtub ja ma ei saa siiamaani aru, kas on pudruriis, sõmer riis või hiina roogadesse sobiv riis :) 

Wednesday, 13 February 2008

Teatreid vähe. Ilmselgelt vähe.

Mõtlesin eile, et võtaks teatripiletid. Linnateatri kohta on ammu selge, et ei ole suurt lootust. Isegi kui kuu esimesel päeval kell 8 minna ukse taha järjekorda, siis päris kindlasti ei ole sa esimene ja üpris kindlasti ostab/ostavad sinu ees seisvad inimesed kõik piletid ära. Juba ammu helistan ma sinna kassasse küsimusega "kas kuhugi pileteid on saada?" selle asemel, et valida välja etendus, mida kangesti vaadata tahaks. Juba õige mitmendat korda saan ma vastuseks, et kuskile pileteid ei ole, nii et ei ole mõtet asja ärevaks ajada kavasid ja sisukirjeldusi lugedes :) Seega Linnateatrisse ma isegi ei üritanud, mõtlesin Draamat proovida. Ja kui ainult kahele etendusele olid üksikud (mitte üksteise kõrval) piletid rõdu viimasesse ritta, siis ma sain aru, et seekord kriips teatrikülastusele peale. Nimelt üks nendest nõutud etendustest oli soovituste järgi "mitte kõige parem" ehk et selline, kust mu hea sõps poole pealt ära tuli. No see ei ole ju normaalne, kui isegi sellised  etendused on lõpuni välja müüdud :o
Pgn. Tõstke piletihinda või tehke midagi, et see olukord igavesti ei kestaks. Sest lihtsalt ei suuda kuu esimesel kuupäeval 2 tundi telefoni otsas istuda ja lõpptulemusena jälle pettuda....täitsa hull lugu kohe mu meelest.

Tuesday, 5 February 2008

Jah, misasi see siis ikkagi on?

Tahaks minna suvel Gröönimaale. Enne kui meie maamuna nii ära soeneb, et enam kuskile minna pole. Selles valguses hakkasin otsima igasugust infot Gröönimaa kohta, sealhulgas ka youtube seest erinevaid viidikuid. Juba kolmas video oli nii huvitav, et tahaks teistelegi vaadata anda. 
Vt YouTube video "What is that thing?"
 
Ma isegi downloadisin peale seda Google Earth'i ja kontrollisin. Kõik ongi nii nagu klipis näha. Kõlab ufolikult, eksole ;)

Tuesday, 22 January 2008

Vanu pilte ka üles laetud

Aastatagusest reisist Gambiasse ja veelgi varem toimunud Paapua Uus-Guinea tripist mõned pildid Fotoalbumisse pandud :) 
Lisaks meenutused Itaaliast.

Thursday, 17 January 2008

Omaanist ja Jeemenist

Päris raske on lühidalt edasi anda muljeid kahest teineteisest väga erinevast riigist.
Üritan väga üldiselt - Omaan on pealtnäha selline usinalt õiges suunas arenev intelligentne ja õnnelik riik. Riik korraldab aktiivselt teede-ehitust, asfalt neljarealistel maanteedel, kus väga vähe liiklust veel liigub, on uus ja teed on reeglina valgustatud. Enamasti on kõik puhas ja korras, inimesed on puhtad, kenad, viisakad ja naeratavad. Tänu tugevalt islamiusule ei varastata, jooda ning ma ei saa täpselt aru miks, aga mingil põhjusel ka väga vähe suitsetatakse. Kerjuseid ja vaesust näha ei ole, teedel vurab palju Lexuseid, elumajad on reeglina tagasihoidliku moega, ent korralikud kivist ehitised, millel on pea alati ümber müürilaadne aed. Enamus mehi riietub valgesse, reeglina kõik naised riietuvad üleni musta ning ka nägu on kaetud. Looduse mõttes on mõnusalt väikse (ehk et täiesti 1-2 päevaga läbitavas kauguses) maaala peal ilusad mäed, mägede vahel lopsakamad wadi nime kandvad jõesängid, mida kuival ajal autoteedena kasutatakse, puhas ja inimtühi mererand valge liivaga ning ka üüratu kõrb. Sellest riigist saab lähiajal ilmselt vinge rannapuhkuse sihtkoht - paksud turistid ostavad nädalase paketi rannapuhkust ning lisaks saavad veel 2 ekskursiooni kõrbesse ja mägedesse juurde tellida, kui enam peesitada ei viitsi. Mure on muidugi selles, kuidas need vaesed inimesed nädal aega ilma alkoholita puhata oskavad :)

Jeemen on teisest puust riik. Piiril oli tunne, nagu oleks a la Soomest Venemaale sattunud. 
Ja ega antud võrdlus vist väga vale polegi - võrreldes Omaani korralikkusega on Jeemen hulka põnevam ja seiklusrohkem, Jeemeni ajalooline kultuurikiht on väga tummine, inimesed on eriti sõbralikud ja lahked, kuigi endal elujärg suhteliselt kehvavõitu. Venemaa tugev napsutamine on Jeemenis asendatud virgutavat ainet eristava puulehtede (Qat) närimisega. Ja kuigi vaesus on majas, kulutatakse 50% vett selles peaaegu et kõrberiigis selle Qati kasvatamisele, iga päev läheb raisku miljoneid töötunde selle närimise tõttu (enamus qatitab pea igal pealelõunal lausa 5-6 tundi!!!) ning liiga suur osa sissetulekust kulub iga päev värske qati ostmisele. Proovisin ka seda qati omale põske toppida ning kannatlikult oodata, kuni tekkinud mahla alla neelata saab ning seejärel lihtsalt veel sama asja järjest mitu tundi teha kuni põsk punnis kui hamstril. Mitte midagi ei juhtunud. Lehma tunne tuli ainult peale. Veinil ja gin-tonikul on vähemalt mingi meeldiv maitse ning eelistan oma seniste valikute juurde ka edaspidi jääda :)
Jeemenis reisimisel ei saa kuidagi mööda hiilida sellisest asutusest nagu "tourism police". Turistid peavad oma liiklemise jaoks küsima sealt vastava loa, mida ohu korral (kui keegi kedagi pantvangi on võtnud või muidu tulistatakse) välja ei anta, enamasti aga lahkesti välja kirjutatakse. Loal on kirjas, kuhu-millal-millega inimene sõita tahab. Pealinnas Sanas on kõvem mees turismipolitseis...temal on õigus annda terve Jeemeni tripi marsruudi peale 1 koondluba, kui aga alustada oma reisi teiseltpoolt, on igas linnas vaja otsida üles politsei ja uus paber küsida. Igavene tüütu värk. Eriti tüütu on see juhul, kui lähed bussipiletit ostma ning seda sulle enne ei müüda, kui loa oled toonud. Kribinal linna teise serva politseisse. Veidi käte-jalgadega vehkimist, paar ingliskeelset sõna ja paar araabiakeelset kah vahele ja luba käes. Siis bussijaama, kus selgub, et piletid on vahepeal otsa saanud ja järgmine buss läheb 1 päev hiljem. Piletit, oh imet, aga ära osta ei saa, sest loa peal on ju varasem kuupäev. Arvake, kuhu siiis jälle minna tuleb....nats nagu napakas sellel trajektooril edasi-tagasi joosta, selle asemel, et linna uudistada. Aga paber on väga vajalik, sest kahe linna vahelisel teel on keskeltläbi iga tunni aja tagant politsei check-point, kus oma rikkalikust lubade-koopiate-hunnikust üks eksemplar hambuni relvastatud politseionule tuleb ulatada. Nad vist tegelikult otsivad hoopis paholaisi ja relvi ilmselt kah ning ei ole sinna ainult turiste üle lugema pandud. Sellest hoolimata noogutavad nad peale 3 korda küsimist rõõmsalt ning kordavad naeratades üle "Aaaa, Estonia!", endal pilgus suur segadus. 
Jeemeni sisuka ajaloo kõrval on väga meeldiv ka see, et kõik on üpris odav. Kõiga parema pildi annab hinnatasemest äkki asjaolu, et kui unustada pass 10 tunni bussisõidu kaugusele hotelli, siis selle äratoomise teenus taksoga maksab 300 krooni :). Bussipileti hindadest ma parem ei räägi (ühte autosse topitakse mõnusasti 10 inimest, ega selle kitsutamise eest muidugi hirmsasti ei maksaks kah), samas tuleb ka arvestada, et poole sõidu pealt võib pagasiluuk autol lihtsalt lahti minna ja kott kõige tarvilikumate asjadega autode vahele pudeneda. Ehk et kui meie viskaks auto emexisse, siis tegelikult näitab praktika, et selline auto sõidaks ikka vähemalt 10 aastat veel!!! Milline raiskamine meil siin toimub ;)

Viimase reisi pildid üleval

Viimase reisi (14.dets-7.jaanuar) pildid on nüüd valikuliselt välja pandud. Marsruut oli Tallinn-Amsterdam-Dubai-Muscat (Omaan)-Sana' (Jeemen)-Dubai-Amsterdam-Tallinn. Mõned kirkamad reisimuljed ilmuvad ehk täna õhtupoole.

Monday, 14 January 2008

Blog avatud

Ühe blogikoha tegemine käib üllatavalt kähku. See annab ka selgitust sellele, miks see blogitamine nii popp on. Isegi tõeline kobakäpp peaks hakkama saama :)

Milleks see kõik

Ma pole kunagi arvanud, et mul blogi tarvis oleks. See blogiasjandus tundub eriti hästi sobivat keskmisest parema loomingulise võimega inimestele, kes soovivad oma andeid laiemale publikule näidata. Teine grupp internetiavarustesse oma elumõtteid kirjutavaid inimesi tunneb ilmselt lihtalt puudust sõpradest või lähedastest, kellega oma arvamusi ja tegemisi jagada. Ma ei usu ennast kummassegi kuuluvat, pigem otsisin kohta, kuhu oma reisipildid riputada. Nimelt ei taha pikalt tüüdata oma sõpru-tuttavaid teemal "näitan oma reisipilte", pannes ise paarisaja pildiga slaidishow tööle. No ei usu, et see tegelikult kõiki väga huvitab. Panen need parem netti üles, igaüks saab siis ise valida, kas ja kui palju neid vaadata tahab. Pildid on ju tegelikult siiski minu enda jaoks tehtud, võõraste piltide massiline vahtimine kuigi põnev ei ole. Aga kes soovib, siis siia blogisse mu pildialbumid lingitud ongi.