Friday, 21 January 2011
Kust saab?
Ei tea, kust saab kohviveskit ja vahvliküpsetusmasinat? Tahaks neid vanu häid nõukaaegseid. Tegelikkuses olid need vist Lätis toodetud.
Wednesday, 19 January 2011
Lemmikvokk
Umbes kaks päeva enne vokitamist tuleb panna idud likku. Ma panen mungoa idud klaaspurgi põhja ja jätan ööseks vette. Hommikul loputan läbi ja kurnan vee välja. Siis mõned korrad päevas ikka lobistan neid veel vee all ja iga kord kallan jälle vee ära. Ja voilaa - kahe päevaga on juba vinged idud kasvanud.
Siis lõikan paar porgandit peenikesteks ribadeks, paar paprikat suvalisteks ribadeks, paar sibulat ribadeks ja paar kanafileetükki ka ribadeks. Ja keedan valmis kas munanuudlid või tavalised spagetid või nuudlid. Seejärel ajan panni kuumaks, panen õli ja väikse tilga seesamiõli pannile ja praen kana natuke aega. Kanale soola ei pane, hoopis sojakastet ja teriakikastet panen sortsu (a suht väikese sortsu). Kui kana on enam-vähem valmis moega, siis lisan pannile porgandid ja sibulad, segan ja kuumutan natuke. Siis paprikad ja idud juurde. Ja siis natuke raputan seesamiseemeid sekka ning maitseks tai tshillikastet (umbes 2-3 spl vast). Seejärel panen nuudlid ka hulka ja hakkan maitsma, et kas midagi oleks nagu veel puudu. Enamasti on puudu sorts teriaki kastet ja ka natuke tshillikastet. Ja siis hiljem süües tundub, et tshillikastet ikka ei olnud puudu :) Aga ilmselt see pisuke vürtsikus selle toidu nii heaks just teebki.
Siis lõikan paar porgandit peenikesteks ribadeks, paar paprikat suvalisteks ribadeks, paar sibulat ribadeks ja paar kanafileetükki ka ribadeks. Ja keedan valmis kas munanuudlid või tavalised spagetid või nuudlid. Seejärel ajan panni kuumaks, panen õli ja väikse tilga seesamiõli pannile ja praen kana natuke aega. Kanale soola ei pane, hoopis sojakastet ja teriakikastet panen sortsu (a suht väikese sortsu). Kui kana on enam-vähem valmis moega, siis lisan pannile porgandid ja sibulad, segan ja kuumutan natuke. Siis paprikad ja idud juurde. Ja siis natuke raputan seesamiseemeid sekka ning maitseks tai tshillikastet (umbes 2-3 spl vast). Seejärel panen nuudlid ka hulka ja hakkan maitsma, et kas midagi oleks nagu veel puudu. Enamasti on puudu sorts teriaki kastet ja ka natuke tshillikastet. Ja siis hiljem süües tundub, et tshillikastet ikka ei olnud puudu :) Aga ilmselt see pisuke vürtsikus selle toidu nii heaks just teebki.
Tuesday, 18 January 2011
Tantsukursused
Kui keegi tahaks pisut seltskonnatantse õppida, siis 31.jaanuaril hakkavad korra nädalas toimuvad kursused. Kaheksa korda kokku (1,5 tundi korraga), hind vägagi mõistlik (näiteks kinoskäimine on kallim lõbu...). Järgi proovitud ja soovitan. Tantse päris selgeks ei saa, aga mingit aimu saab küll. Võibolla kui vahepeal kodus pisut meelde tuletada ja harjutada, on tulemus parem. Treener on igatahes sümpaatne ning rahvast pole üleliia palju.
Lisainfo siit.
Lisainfo siit.
Sunday, 16 January 2011
Elus, ikka elus
Kui pikka aega siia midagi ei kirjuta, siis see on ainult hea - nimelt hakkavad inimesed helistama ja pärima, et kuidas läheb. Ja see on tore. Sest muidu helistatakse neile, kellest midagi ei kuule-näe enne ning mind jäetakse viimaseks, kuna pisuke ülevaade on ju siiski blogijuttude põhjal olemas. Aga ma annan siiski nüüd märku, et olen elus ja kõik on kenasti.
Eile-üleeile käisime Soomes. Kaks suurt ostukeskust pluss kaks Ikeat = suur tüdimus. Aga sai üht-teist tarvilikku kokku ostetud. Pooled asjad küll kahjuks tavahindadega. Ainult allahindluse tõttu Soome minek ei tasu üldiselt ikka ära....allahinnatud on ikka reeglina mingi jama, mida niikuinii tarvis osta pole. On muidugi erandeid (me mõned leidsime üles). Õnneks meil kaasneb Soome reisimisega alati ka vendluse-õeluse aspekt, mistõttu see tüütu laevasõit palju kannatatavam on. Nägin ka oma armast Otikiisut, kes on suur ja kohev ja HÄSTI armas. Kahjuks kisub ta vabal ajal (ja seda tal on piisavalt) tapeeti maha, mistõttu mul veidi piinlik on. Aga mina seda talle ei õpetanud. Ausalt.
Täna uudistasime restoran NEH'i. Nad pakuvad pühapäeviti nö komplekslõunat, mis maitses kenasti ja kui ikka Pädaste kokad leivasuppi teevad, siis tundub see märksa hõrgum kui kodus valmistatu. Stiil meeldis mulle küll väga hästi - lihtne ja valge linata. Läheks teinekordki, aga õhtuse menüü hinnad hirmutavad äkki isu ära....
Eile-üleeile käisime Soomes. Kaks suurt ostukeskust pluss kaks Ikeat = suur tüdimus. Aga sai üht-teist tarvilikku kokku ostetud. Pooled asjad küll kahjuks tavahindadega. Ainult allahindluse tõttu Soome minek ei tasu üldiselt ikka ära....allahinnatud on ikka reeglina mingi jama, mida niikuinii tarvis osta pole. On muidugi erandeid (me mõned leidsime üles). Õnneks meil kaasneb Soome reisimisega alati ka vendluse-õeluse aspekt, mistõttu see tüütu laevasõit palju kannatatavam on. Nägin ka oma armast Otikiisut, kes on suur ja kohev ja HÄSTI armas. Kahjuks kisub ta vabal ajal (ja seda tal on piisavalt) tapeeti maha, mistõttu mul veidi piinlik on. Aga mina seda talle ei õpetanud. Ausalt.
Täna uudistasime restoran NEH'i. Nad pakuvad pühapäeviti nö komplekslõunat, mis maitses kenasti ja kui ikka Pädaste kokad leivasuppi teevad, siis tundub see märksa hõrgum kui kodus valmistatu. Stiil meeldis mulle küll väga hästi - lihtne ja valge linata. Läheks teinekordki, aga õhtuse menüü hinnad hirmutavad äkki isu ära....
Monday, 3 January 2011
Ilmareis
Tulles vastu publiku soovidele (mõned siin käivad minu blogi kaudu uurimas nende toimetusi), panen paremale serva otselingi Tätte ja Matvere ilmareisile.
Saturday, 1 January 2011
Uus aasta
Ei tundu võimalik olevat, et uus aasta saab veel parem olla kui äsja lõppenud, aga ilmselt siiski saab ikka küll ;) Loodan, et ka teil tuleb HÄSTI ILUS AASTA!
Meie aastavahetus oli suhteliselt sürr. Alustuseks õhtusöök väheste omade ja paljude võõrastega Pärnus Villa Wessetis. Tuju rikkus matslik lauakaaslane, kes keeldus edasi nihkumast selliselt, et meie seltskond koos saaks istuda. Nii möödus mu kahvli-noa klõbistamine kahe võõra keskealise proua vahel. Ei olnud väga põnev. Tuju tõstis kõrvallaua lustlik seltskond, kellel aastaid ca 70+, aga kepsakust kahekümnese jagu (ja ka napsusoolikat). Tantsuks mängis Sleepwalkers. Noh oli ja ei olnud kah. Tantsupõrand oli umbes 4 x 4 meetrit ja täitus vanainimestega nagu nõiaväel. Me ei hakanud eriti trügima. Kesköö paiku lasti kõvasti rakette, musutati-kallistati. Vanainimesed hakkasid peale südaööd vaikselt väsima ning pidu koost lagunema. Pidi edasi liikuma. Kuursaal tundus hea mõte - lähedal ja sissepääs tasuta. Kohapeal selgus, et mõte polnud üldse hea. Rahvas nägi välja selline nagu oleks aastavahetus juba mitu päeva kestnud - joogine ja lärmakas. Tantsuks mängis ansambel "Sada ja seened". Prrr. Kaua vastu seal ei pidanud. Edasi linna poole. Taksojuht polnud ilmselt juba paljupalju aastaid ise kuskil peol käinud ning tema soovitused ei olnud väga kasulikud (see selgus kahjuks muidugi hiljem...;)). Miraazhis olid piletid juba ostetud kui avastasime, et kavas on 50% vene muusika. Seltskonnas oli venelaste protsent hulka suurem, mulle ei meeldi vene muusika ning väga kaua ei tahtnud olla. Kuna tundus, et pidude osas suurt õnne ei ole, siis oli aeg sammud kodu poole sättida. Kell oli pealegi juba neli. Isegi tubli saavutus. Kokkuvõttes oli väga imelik õhtu ja öö. Hommik muutis aga kõik taas helgeks, sest Supelsaksade kohvik oli üllatuslikult lahti ning pakkus häid saiakesi ja armsat olemist.
Eurosid pole sularahaautomaadist veel võtmas käinud ja ühtki asja eurode eest ostnud ka ei ole (kaardimakse ei loe ju, eks).
Meie aastavahetus oli suhteliselt sürr. Alustuseks õhtusöök väheste omade ja paljude võõrastega Pärnus Villa Wessetis. Tuju rikkus matslik lauakaaslane, kes keeldus edasi nihkumast selliselt, et meie seltskond koos saaks istuda. Nii möödus mu kahvli-noa klõbistamine kahe võõra keskealise proua vahel. Ei olnud väga põnev. Tuju tõstis kõrvallaua lustlik seltskond, kellel aastaid ca 70+, aga kepsakust kahekümnese jagu (ja ka napsusoolikat). Tantsuks mängis Sleepwalkers. Noh oli ja ei olnud kah. Tantsupõrand oli umbes 4 x 4 meetrit ja täitus vanainimestega nagu nõiaväel. Me ei hakanud eriti trügima. Kesköö paiku lasti kõvasti rakette, musutati-kallistati. Vanainimesed hakkasid peale südaööd vaikselt väsima ning pidu koost lagunema. Pidi edasi liikuma. Kuursaal tundus hea mõte - lähedal ja sissepääs tasuta. Kohapeal selgus, et mõte polnud üldse hea. Rahvas nägi välja selline nagu oleks aastavahetus juba mitu päeva kestnud - joogine ja lärmakas. Tantsuks mängis ansambel "Sada ja seened". Prrr. Kaua vastu seal ei pidanud. Edasi linna poole. Taksojuht polnud ilmselt juba paljupalju aastaid ise kuskil peol käinud ning tema soovitused ei olnud väga kasulikud (see selgus kahjuks muidugi hiljem...;)). Miraazhis olid piletid juba ostetud kui avastasime, et kavas on 50% vene muusika. Seltskonnas oli venelaste protsent hulka suurem, mulle ei meeldi vene muusika ning väga kaua ei tahtnud olla. Kuna tundus, et pidude osas suurt õnne ei ole, siis oli aeg sammud kodu poole sättida. Kell oli pealegi juba neli. Isegi tubli saavutus. Kokkuvõttes oli väga imelik õhtu ja öö. Hommik muutis aga kõik taas helgeks, sest Supelsaksade kohvik oli üllatuslikult lahti ning pakkus häid saiakesi ja armsat olemist.
Eurosid pole sularahaautomaadist veel võtmas käinud ja ühtki asja eurode eest ostnud ka ei ole (kaardimakse ei loe ju, eks).
Subscribe to:
Posts (Atom)