Meie kortermaja lugu

Kirjutan üles mõned meie maja juhtumised minu pilgu läbi (juhtumised, mis väärivad mainimist...olgu öeldud, et neid on veel ja et see nimekiri on ainult minu trepikoja kohta):

1) III korruse aknast on alla oksendatud 2 x (maandumisega meie magamistoa aknale ja avatud akna tõttu ka veidi tuppa aknalauale). "Ülemise korruse noormees ei oska veel hästi juua" ütles tema ema, kui meie aknaid käis pesemas.

2) III korruse samas korteris ei saanud selle pojaga läbi ema uus mees, kes veidi napsutada armastas ning siis kedagi peksta soovis (arusaamatuks jäi alati, et keda - valikuteks oli vanaema, ca 5 aastane tütar, bolonka või siis eelmainitud 3 inimest...kuigi ma arvan, et iseend ta ei klohminud.....seega jääb valikusse 2). Sinna pidi poja palvel politseid kutsuma. Noh ja kõik karjusid ja jooksid mööda trepikoda. Reeglina öösiti. Nüüd on õnneks ema+mees+ laps ära kolinud, alles on poeg ja vanaema ja bolonka + lisandunud on poja pruut + uus tita. Kõik on vaikne ja rahulik, ilmselt oli kurja juur ikka see purjutav mees.

3) IV korruse korteris meie kohal elas ca 40-45 aastane naine. Tundus normaalne, aga ükskord viskas mind päeval 17.30 oma aknast odekolonnipudeliga. Oli täiesti umbjoobes. Õnneks ei saanud mulle ega autole pihta. Kutsusin politsei, prouale tehti trahvi ja läksin prouaga riidu (õnneks see ei väljendunud mulle ebameeldivalt). Ta kirjutas mulle postkasti vabandava kirja, aga ega ma talle ikka andeks ei andnud küll. See sama naine tekitas ükskord ilusal päeval meie trepikojas jubedaid hääli. Kena inimese kombel mõtlesin, kas peaks appi tõttama, sest keegi ilmselgelt on hädas või väga haige. Vargsi trepist üles minnes avanes pilt, kus see sama naisterahvas istus trepil, endal seelik rinnuni üles krutitud ja alt jummala alasti. Ajas vahtu suust välja ja jõuras. Kutsusime kiirabi. Ei olnud haigus. Oli liiga palju midagi sisse endale joonud vms.

4) meiega samal korrusel (õnneks mitte päris kõrval) elab üks onu. Onu joob väga palju. Ja suitsetab veelgi rohkem. Hea, et tema ust keegi liiga tihti ei paota, sest et iga kord tuleb sealt hirmsat haisu. Väljas ta minu meelest ei käi. Mõnikord ainult viiakse ta kiirabiga ära, kui ta on omal ribid puruks kukkunud ja siis tuleb arstionudele minna appi teda tassima. Onul käib külas vahetevahel üks naisterahvas. Ei saa aru, kes ta talle on. Nagu oleks tütar, aga nagu ei oleks ka. Ükskord igatahes pikutas see naine põiki trepikojas meie ukse ees. Oli liiga palju joonud. Siis pidi tal kätest kinni võtma ja ta oma korterisse lohistama, et oma ust saaks avada.

5) V korrusel elab nahkne mees. Mees on joodiku moega ja teoga, aga riietub uhkelt - üleni mustas nahas. Teda ei ole ma veel kunagi kainena näinud. Ükskord eelmisel aastal ühel nädalavahetusel, kui me teda veel ei tundnud nägupidi, magas ta I ja II korruse vahel trepikojas. Meile aga pidid tulema külalised (lastega ja puha). Arvasime, et oleks parem, kui see mees seal ei magaks. Sai üles aetud. Kooberdas välisukse juurde, sonis ja seletas midagi vene keeles, lõpuks küsis, et kus ta on ning siis ringi vaadates selgus, et ta siiski elab selles majas. Siis sai vähemalt kolmandale korrusele hooga mindud, õnneks laste silme eest ära. Nahksel mehel käivad väga õudsad sõbrad külas. Peale nende esmakordset nägemist püüan ma mitte midagi trepikojas puutuda. Ja alati pesen kohe käed ära, kui koju saan.

6) Nahkse mehe kõrvale kolisid sügisel mingid italianod. Kolimist alustasid nad prügi väljatassimisega. See toimus sedasi - kogu kola mustadesse prügikottidesse ja siis põmmdi-põmmdi-põmmdi veeti neid musti kotte enda järel trepist alla (jajah, viiendalt esimesele). Teisel korrusel (ehk et meie ukse taga) olid kõikidel kottidel augud sees, sest et seal sees olnud klaaspurgid olid ju oh imet katki läinud. Terve trepikoda haises hapukurgivedeliku ja prügi järgi, läga ja kildude vahel laiutas palju muud huvitavat sodi. Kui ma olin igas võimalikus keeles onuga rääkimas käinud, koristas ta suuremad hunnikud ära. Olgu öeldud, et lõhn oli veel kaua õhus. Kui lõhn hajuma hakkas, jõudis nende remont niikaugele, et välja veeti kõik vanad kanalisatsioonitorud. Aga mitte päris välja, vaid trepikoja välisukse kõrvale sissepoole. Küll oli nauditav sealt mitmeid päevi mööda käia. Ma jälle ei suutnud, pidin minema neile ütlema, et need võiks kuskile ära viia, sest juba väga jube on.

7) mingis IV või V korruse korteris elavad lõbusad noored. Neile meeldib pidutseda. Küll on kena, et nende ja meie vahel on vähemalt 1 korter veel (muusika väga ei häiri). Igal reedel ja laupäeval kepsutavad öösiti treppidest üles ja alla kümned jalapaarid kilgete saatel ning mõnikord hommikul 7.30 ajal tööle minnes (jajah, argipäeval) võib näha punaste silmadega öö läbi pidutsenud noormehi, 4 lahtist õlut käes, kasiino poolt tulemas. Kui jutt juba kasiino peale läks, siis edaspidi MITTE KUNAGI ei kavatse ma elada kasiinole lähemal kui vähemalt 1 km (loe: väga valjuhäälsed ja väsimatud külastajad, mõnikord nädala ega järjest lausa terve bussitäis mustlasi...kuigi nende elu ja asjaajamisi oli vähemasti huvitav jälgida, tuleb tunnistada)

8) nüüd on juba ca pool aastat IV korruse joodikdaam kadunud olnud (ta korter oli vahepeal müügis, ju siis müük õnnestus). Tema asemel elavad inimesed, kes oma söögijäänused pilluvad aknast alla. Kahjuks on akna alla tavaliselt pargitud minu auto. Küll on "meeldiv" alustada oma päeva suitsukalajäänuste korjamisega auto katuselt ja kojameeste vahelt, mõnikord on ka lihajäänuseid või mingit näkitsemist üle jäänud. Ka suitsukonid ja muidu praht. Shallallaaa. Selle, et tegemist on IV korrusega, sain alles hiljuti teada ning politseid ei ole veel jõudnud kutsuda (ootan mahlakamat saaki). Kui muidugi politsei üldse minu kutse peale veel ilmub.... Ja kui meenutada, siis tegelikult visati juba eelmisel aastal ka asju aknast alla...hmm....küllap neid viskajaid on siis teisigi.

9) maja taga pisikesel haljasalal käib sooja aja saabudes vilgas elu - üks jalgadeta ratastoolionu magab siin nüüd tihedamini, talvel on ta seal harvem. Magab istudes, pea longus ja tekk üle pea maha rippumas. Lisaks toimub pikk ja pidev piknik - ca 3-4 nägu on peaaegu alati kohal jõmisemas. Kes viskab vahepeal uinakuks pikali, kes pissib puu vastu, üks mees millegipärast nühib mõnikord ka paljast tagumikku vastu puud.

Küll on kena maja kultuuripealinna keskuses ühel tähtsal puiesteel, eksole? Ja see on tõepoolest ainult 1 trepikoda, usute või mitte. Kui keegi tuleb mulle rääkima, et meil ei ole Eestis alkoholiprobleemi, siis ma võin pakkuda nädalast testperioodi selles majas ;)