Eriti pühapäeviti. Hommikul tahaks jalutada kohvikusse, kus saab suure kruusiga kohvi ja õhus oleks pannkoogilõhn. Perenaine oleks seal kena ja lahke ning tunneks oma külalisi. Jah, ma saan jalutada pagaripoistesse, aga seal on kuidagi kõle ja müüja on kuri. Teistesse kohtadesse jalutamiseks peab peas olema gaasimask või tuleb sõita autoga. Oma Uuemaailma piirkonnas pole mitte ühtki kohvikut kahjuks. Noh ja Olümps ei ole ka ju hoopiski SEE. Tahaks a la väikest puumaja. Umbes nagu Nop Kadriorus (ainult et süüa võiks ka saada midagi).
Siis lõuna paiku läheks tuiaks rahuliku sammuga ökopoes. Ent kõik ökopoed on pühapäeval kinni. Asenduskaubana sobiks turg. Aga normaalne turg ning mitte selline nagu keskturg praegu. Ei ole ju palju tahetud, kui sooviksid puhtust, laia valikut kodumaiseid produkte ning kenasid inimesi. Ma ei trügiks seal koos vene tädidega seepärast, et a la kroon odavamalt hapukoort saada. Jalutaks seal osaliselt nagu meeldiva tegevuse mõttes, samas ostaks ka natuke huvitavaid või vajalikke toiduaineid. Oleks selline mõnus pühapäevane tegu :)
3 comments:
Oh, mina ka tunnen puudust ja mitte ainult pühapäeviti. Ma tunnen puudust värsketsest saiakestest, mida hommikuks kohvi kõrvale krõbistada. Heameelega läheks hommikul kell 7 vankriga ja tooks mõned, aga pole kusagilt tuua. Nõmmel jalutades olen kaardistanud juba 2 sobivat maja, kus võiks selline pagaripood olla. Nagu prantsusmaal või šveitsis.....mmm.
Tule hoopis euroopasse kui saiaisu peale tuleb. Kahjuks on praktika näidanud, et vaatamata sellele, et meie kodu ümber päris mitu saiapoodi, jõuab sinna siiski haruharva - pole vist ikkagi eestlase veres iga hommik kuklit mugida. Kersti
haaa! aga see on ju hea äriidee? või mis?
ND
Post a Comment