Päris raske on lühidalt edasi anda muljeid kahest teineteisest väga erinevast riigist.
Üritan väga üldiselt - Omaan on pealtnäha selline usinalt õiges suunas arenev intelligentne ja õnnelik riik. Riik korraldab aktiivselt teede-ehitust, asfalt neljarealistel maanteedel, kus väga vähe liiklust veel liigub, on uus ja teed on reeglina valgustatud. Enamasti on kõik puhas ja korras, inimesed on puhtad, kenad, viisakad ja naeratavad. Tänu tugevalt islamiusule ei varastata, jooda ning ma ei saa täpselt aru miks, aga mingil põhjusel ka väga vähe suitsetatakse. Kerjuseid ja vaesust näha ei ole, teedel vurab palju Lexuseid, elumajad on reeglina tagasihoidliku moega, ent korralikud kivist ehitised, millel on pea alati ümber müürilaadne aed. Enamus mehi riietub valgesse, reeglina kõik naised riietuvad üleni musta ning ka nägu on kaetud. Looduse mõttes on mõnusalt väikse (ehk et täiesti 1-2 päevaga läbitavas kauguses) maaala peal ilusad mäed, mägede vahel lopsakamad wadi nime kandvad jõesängid, mida kuival ajal autoteedena kasutatakse, puhas ja inimtühi mererand valge liivaga ning ka üüratu kõrb. Sellest riigist saab lähiajal ilmselt vinge rannapuhkuse sihtkoht - paksud turistid ostavad nädalase paketi rannapuhkust ning lisaks saavad veel 2 ekskursiooni kõrbesse ja mägedesse juurde tellida, kui enam peesitada ei viitsi. Mure on muidugi selles, kuidas need vaesed inimesed nädal aega ilma alkoholita puhata oskavad :)
Jeemen on teisest puust riik. Piiril oli tunne, nagu oleks a la Soomest Venemaale sattunud.
Ja ega antud võrdlus vist väga vale polegi - võrreldes Omaani korralikkusega on Jeemen hulka põnevam ja seiklusrohkem, Jeemeni ajalooline kultuurikiht on väga tummine, inimesed on eriti sõbralikud ja lahked, kuigi endal elujärg suhteliselt kehvavõitu. Venemaa tugev napsutamine on Jeemenis asendatud virgutavat ainet eristava puulehtede (Qat) närimisega. Ja kuigi vaesus on majas, kulutatakse 50% vett selles peaaegu et kõrberiigis selle Qati kasvatamisele, iga päev läheb raisku miljoneid töötunde selle närimise tõttu (enamus qatitab pea igal pealelõunal lausa 5-6 tundi!!!) ning liiga suur osa sissetulekust kulub iga päev värske qati ostmisele. Proovisin ka seda qati omale põske toppida ning kannatlikult oodata, kuni tekkinud mahla alla neelata saab ning seejärel lihtsalt veel sama asja järjest mitu tundi teha kuni põsk punnis kui hamstril. Mitte midagi ei juhtunud. Lehma tunne tuli ainult peale. Veinil ja gin-tonikul on vähemalt mingi meeldiv maitse ning eelistan oma seniste valikute juurde ka edaspidi jääda :)
Jeemenis reisimisel ei saa kuidagi mööda hiilida sellisest asutusest nagu "tourism police". Turistid peavad oma liiklemise jaoks küsima sealt vastava loa, mida ohu korral (kui keegi kedagi pantvangi on võtnud või muidu tulistatakse) välja ei anta, enamasti aga lahkesti välja kirjutatakse. Loal on kirjas, kuhu-millal-millega inimene sõita tahab. Pealinnas Sanas on kõvem mees turismipolitseis...temal on õigus annda terve Jeemeni tripi marsruudi peale 1 koondluba, kui aga alustada oma reisi teiseltpoolt, on igas linnas vaja otsida üles politsei ja uus paber küsida. Igavene tüütu värk. Eriti tüütu on see juhul, kui lähed bussipiletit ostma ning seda sulle enne ei müüda, kui loa oled toonud. Kribinal linna teise serva politseisse. Veidi käte-jalgadega vehkimist, paar ingliskeelset sõna ja paar araabiakeelset kah vahele ja luba käes. Siis bussijaama, kus selgub, et piletid on vahepeal otsa saanud ja järgmine buss läheb 1 päev hiljem. Piletit, oh imet, aga ära osta ei saa, sest loa peal on ju varasem kuupäev. Arvake, kuhu siiis jälle minna tuleb....nats nagu napakas sellel trajektooril edasi-tagasi joosta, selle asemel, et linna uudistada. Aga paber on väga vajalik, sest kahe linna vahelisel teel on keskeltläbi iga tunni aja tagant politsei check-point, kus oma rikkalikust lubade-koopiate-hunnikust üks eksemplar hambuni relvastatud politseionule tuleb ulatada. Nad vist tegelikult otsivad hoopis paholaisi ja relvi ilmselt kah ning ei ole sinna ainult turiste üle lugema pandud. Sellest hoolimata noogutavad nad peale 3 korda küsimist rõõmsalt ning kordavad naeratades üle "Aaaa, Estonia!", endal pilgus suur segadus.
Jeemeni sisuka ajaloo kõrval on väga meeldiv ka see, et kõik on üpris odav. Kõiga parema pildi annab hinnatasemest äkki asjaolu, et kui unustada pass 10 tunni bussisõidu kaugusele hotelli, siis selle äratoomise teenus taksoga maksab 300 krooni :). Bussipileti hindadest ma parem ei räägi (ühte autosse topitakse mõnusasti 10 inimest, ega selle kitsutamise eest muidugi hirmsasti ei maksaks kah), samas tuleb ka arvestada, et poole sõidu pealt võib pagasiluuk autol lihtsalt lahti minna ja kott kõige tarvilikumate asjadega autode vahele pudeneda. Ehk et kui meie viskaks auto emexisse, siis tegelikult näitab praktika, et selline auto sõidaks ikka vähemalt 10 aastat veel!!! Milline raiskamine meil siin toimub ;)