Wednesday, 27 February 2008

Puhkus

Tööl olulised ja kiired asjad tehtud või kellelegi üle antud. Kõik olulised ja igavad toimetused kodus homse hommiku peale lükatud, sest tööle ei pea minema ja pool homset päeva on aega lihtsalt ÜLE. Uued suusakindad proovitud ja nende eest makstud. Hiljem avastatud, et said vist liiga väiksed. Hmm. Dollarid vahetatud. Suitsuvorst, Kalevi pralineekommid ja ristsõnad ostetud. Homme suusad kotti ja minek. Gruusia, here i come! Või tuleb nüüd Georgia öelda? :)

Friday, 22 February 2008

H2O (III osa)



H2O (II osa)

Järgneb nutt ja hala selle kohta, kuidas minuga nii halvasti on käitutud:

Ostsin H2O poest Tallinnast sooja talvejope 2007.a veebruaris. Eelmisel kevadel sain käia vast umbes 1-2 kuud. Sel hooajal kasutasin seda veel umbes 2 kuud (ligi ühe kuu olin vahepeal Eestist ju ära soojal maal). Veebruari alguses avastasin, et varruka otsad on katki. Kui keegi ei tea, siis olgu öeldud, et üks talvejope H2O-s maksab koletult palju. Sain küll poole hinnaga tookord, aga IKKA oli väga kallis veel. Nii et eeldasin, et saan sellega ikka üsna mitu aastat käia. 
Ja ma ju ei ole mingi nühkija, kes lund sellega roogiks sadade meetrite kaupa vms. Istun 2 korda päevas autosse ja liigutan u. 15-2o minutit rooli. Ka õhtuti ei käi kuskil linna peal põõsaalustes roomamas. Ühesõnaga, jope tumedates varrukaotstes on näha heledad voodrikohad ilma et ma sellele ise kuidagimoodi kaasa oleks aidanud. Ei ole päris normaalne mu meelest. 
Läksin naeratades (jah, siis veel naeratasin) sinna vanalinna kauplusse, kust selle ostsin, ka tshekk oli ilusti alles. Paluti täita mingi vorm ning jope ja tshekk sinna jätta (Nb! mulle ei jäänud muide ühtki kinnitust selle kohta, et ma üldse kunagi midagi sealt ostnud olin...aga see selleks). Lubati viisakalt ekspertiisi saata ja mulle paari päeva pärast teada anda. See kõik juhtus 12.veebruaril. 
Nädala jooksul ei helistanud mulle keegi. Õues olid vahepeal lähikuude kõige külmemad ilmad, mina reipalt kannatasin oma õhemate ürpidega. Mõtlesin, et nii kena ja kallis firma, küll nad mu mure kenasti lahendavad. Et see peab ju olema mingi kangaviga. Päevade möödudes hakkasin murelikuks muutuma  ning helistasin ise, et no kuulge, 2 päeva on ammu läbi. Öeldi, et kohe kohe. Helistasin paari päeva pärast veel. Ikka ei midagi - poe juhataja olla Soome läinud ja telefon on postkastis, teda ei saa kätte. Tere hommikust.

Täna siis sain poemüüjalt kõne: "saate oma jopele järgi tulla, meie juhataja vaatas selle üle ja arvas, et see kulumine võib ebaõigest ekspluatatsioonist tulla. Võite ise jope ekspertiisi saata kui soovite". Ja seda otsust oli ta siis poolteist nädalat välja mõelnud. 
Huvitav, kuidas saab jopet ebaõigelt kasutada????????  Jope pole veel isegi kordagi pesus-puhastuses käinud, nii pgna uus on. SEE ON EBANORMAALNE, ma ütlen. Ja ma olen tõesti väga kuri. Ma olen täna öelnud sellele poe juhatajale/omanikule, mis ma temast arvan, ma olen öelnud tema taanlasest ülemusele, mis ma sellest Eesti esindajast arvan, ma olen teinud päringu tarbijakaitsesse ning see on alles algus. Kui ma niimoodi veel paar nädalat möllan, võin hakata andma ilmselt konsultatsioone võlaõigusseaduse, ekspertiiside jms teemadel.   
Kohe teen ka mõned fotod, et oleks kogu infomaterjal ilusti dokumenteeritud :)

H2O

Ma olen NIIIIII vihane.
Palun toetage minu ülestõusu firma H2O vastu ja ärge ostke sealt mitte kunagi mitte midagi.
Minus tärkas kõrgeltarenenud tarbijakaitse instinkt ja ma lähen kasvõi läbi tule, et ennast kaitsta. Nii et H2O poekese omanik Ilona Rosimannus hoidku eest, sest ma teen mida-iganes.
Lähemalt õhtul, kui olen veidi rahunenum ja on aega täpselt kirjutada, kui palju mulle on liiga tehtud.

Tuesday, 19 February 2008

15 aastat tagasi

15 aastat tagasi sel ajal elasin ma Rootsis, mängisin lapsehoidjat kolmele poisile ja harjutasin korralikult tolmu pühkima. Praeguseks peaks minu arvutuste kohaselt olema "mu lapseraasud" päris suureks kasvanud, tulemuseks 3 noormeest vanuses 20 a, 18 a ja 15 a. 
Nägin neid viimati u. 12 aastat tagasi ja ei usu, et praegu ära tunneks :)
Olen ikka kena inimese kombel saatnud mõnikord jõulukaardi koos paari reaga, millest enamus on küsimused, et kuidas läheb ja kas saaksite äkki mõne pildi saata. Vastust pole tulnud. Ma seda väga isiklikult ei võta, sest tean kui kehv kirjutaja pereema on :)
Täna ei andnud aga mõte rahu ja tegin Google'ga koostöös hulka uurimistööd. Leidsin kaks fotot, hulga mingeid sporditulemusi ja 3 erinevat e-mailiaadressi (kahe suurema poisi omad). Kirjutasin kirja ja loodan, et äkki nad vastavadki. Kahelt aadressilt on juba küll mail delivery error teade tulnud, aga kolmas on kuskil Rootsi poole veel teel :). Kurvastusega tuleb mainida, et internetis (näit.orkutis või blogimaailmas) ei ole rootslased mingid suured tegijad....eestlasi on tunduvalt lihtsam arvuti seest üles leida :) 

Monday, 18 February 2008

Riis

Võtsin nõuks proovida sushit teha. Igaks juhuks esimest korda ainult endale väga väikse koguse. Poes tundus kõik enam-vähem lihtne seni kuni ma jõudsin riisiriiuli juurde. Teadsin, et tuleb osta kas pudruriisi või siis espetsiell sushi-riisi (see on vähemalt 5 x kallim, muud erinevust vist ei olegi). No ja seisan keset Stockmanni ja mida ma näen - umbes 10 eri sorti sõmerat, basmati ja ma ei tea veel millist riisi.  Ja MITTE ühtki pudruriisi pole. Ja siis keset seda sõmera riisi hiigelvalikut on 1 pakk, millel on peale kirjutatud lihtsalt "RIIS". Pakil on kirjas, et sobib hiina roogadesse, ahju- ja vormiroogadesse ja pirukatesse.  Tõesti väga abistav, eks. Praegu see igatahes mul jahtub ja ma ei saa siiamaani aru, kas on pudruriis, sõmer riis või hiina roogadesse sobiv riis :) 

Wednesday, 13 February 2008

Teatreid vähe. Ilmselgelt vähe.

Mõtlesin eile, et võtaks teatripiletid. Linnateatri kohta on ammu selge, et ei ole suurt lootust. Isegi kui kuu esimesel päeval kell 8 minna ukse taha järjekorda, siis päris kindlasti ei ole sa esimene ja üpris kindlasti ostab/ostavad sinu ees seisvad inimesed kõik piletid ära. Juba ammu helistan ma sinna kassasse küsimusega "kas kuhugi pileteid on saada?" selle asemel, et valida välja etendus, mida kangesti vaadata tahaks. Juba õige mitmendat korda saan ma vastuseks, et kuskile pileteid ei ole, nii et ei ole mõtet asja ärevaks ajada kavasid ja sisukirjeldusi lugedes :) Seega Linnateatrisse ma isegi ei üritanud, mõtlesin Draamat proovida. Ja kui ainult kahele etendusele olid üksikud (mitte üksteise kõrval) piletid rõdu viimasesse ritta, siis ma sain aru, et seekord kriips teatrikülastusele peale. Nimelt üks nendest nõutud etendustest oli soovituste järgi "mitte kõige parem" ehk et selline, kust mu hea sõps poole pealt ära tuli. No see ei ole ju normaalne, kui isegi sellised  etendused on lõpuni välja müüdud :o
Pgn. Tõstke piletihinda või tehke midagi, et see olukord igavesti ei kestaks. Sest lihtsalt ei suuda kuu esimesel kuupäeval 2 tundi telefoni otsas istuda ja lõpptulemusena jälle pettuda....täitsa hull lugu kohe mu meelest.

Tuesday, 5 February 2008

Jah, misasi see siis ikkagi on?

Tahaks minna suvel Gröönimaale. Enne kui meie maamuna nii ära soeneb, et enam kuskile minna pole. Selles valguses hakkasin otsima igasugust infot Gröönimaa kohta, sealhulgas ka youtube seest erinevaid viidikuid. Juba kolmas video oli nii huvitav, et tahaks teistelegi vaadata anda. 
Vt YouTube video "What is that thing?"
 
Ma isegi downloadisin peale seda Google Earth'i ja kontrollisin. Kõik ongi nii nagu klipis näha. Kõlab ufolikult, eksole ;)

Tuesday, 22 January 2008

Vanu pilte ka üles laetud

Aastatagusest reisist Gambiasse ja veelgi varem toimunud Paapua Uus-Guinea tripist mõned pildid Fotoalbumisse pandud :) 
Lisaks meenutused Itaaliast.

Thursday, 17 January 2008

Omaanist ja Jeemenist

Päris raske on lühidalt edasi anda muljeid kahest teineteisest väga erinevast riigist.
Üritan väga üldiselt - Omaan on pealtnäha selline usinalt õiges suunas arenev intelligentne ja õnnelik riik. Riik korraldab aktiivselt teede-ehitust, asfalt neljarealistel maanteedel, kus väga vähe liiklust veel liigub, on uus ja teed on reeglina valgustatud. Enamasti on kõik puhas ja korras, inimesed on puhtad, kenad, viisakad ja naeratavad. Tänu tugevalt islamiusule ei varastata, jooda ning ma ei saa täpselt aru miks, aga mingil põhjusel ka väga vähe suitsetatakse. Kerjuseid ja vaesust näha ei ole, teedel vurab palju Lexuseid, elumajad on reeglina tagasihoidliku moega, ent korralikud kivist ehitised, millel on pea alati ümber müürilaadne aed. Enamus mehi riietub valgesse, reeglina kõik naised riietuvad üleni musta ning ka nägu on kaetud. Looduse mõttes on mõnusalt väikse (ehk et täiesti 1-2 päevaga läbitavas kauguses) maaala peal ilusad mäed, mägede vahel lopsakamad wadi nime kandvad jõesängid, mida kuival ajal autoteedena kasutatakse, puhas ja inimtühi mererand valge liivaga ning ka üüratu kõrb. Sellest riigist saab lähiajal ilmselt vinge rannapuhkuse sihtkoht - paksud turistid ostavad nädalase paketi rannapuhkust ning lisaks saavad veel 2 ekskursiooni kõrbesse ja mägedesse juurde tellida, kui enam peesitada ei viitsi. Mure on muidugi selles, kuidas need vaesed inimesed nädal aega ilma alkoholita puhata oskavad :)

Jeemen on teisest puust riik. Piiril oli tunne, nagu oleks a la Soomest Venemaale sattunud. 
Ja ega antud võrdlus vist väga vale polegi - võrreldes Omaani korralikkusega on Jeemen hulka põnevam ja seiklusrohkem, Jeemeni ajalooline kultuurikiht on väga tummine, inimesed on eriti sõbralikud ja lahked, kuigi endal elujärg suhteliselt kehvavõitu. Venemaa tugev napsutamine on Jeemenis asendatud virgutavat ainet eristava puulehtede (Qat) närimisega. Ja kuigi vaesus on majas, kulutatakse 50% vett selles peaaegu et kõrberiigis selle Qati kasvatamisele, iga päev läheb raisku miljoneid töötunde selle närimise tõttu (enamus qatitab pea igal pealelõunal lausa 5-6 tundi!!!) ning liiga suur osa sissetulekust kulub iga päev värske qati ostmisele. Proovisin ka seda qati omale põske toppida ning kannatlikult oodata, kuni tekkinud mahla alla neelata saab ning seejärel lihtsalt veel sama asja järjest mitu tundi teha kuni põsk punnis kui hamstril. Mitte midagi ei juhtunud. Lehma tunne tuli ainult peale. Veinil ja gin-tonikul on vähemalt mingi meeldiv maitse ning eelistan oma seniste valikute juurde ka edaspidi jääda :)
Jeemenis reisimisel ei saa kuidagi mööda hiilida sellisest asutusest nagu "tourism police". Turistid peavad oma liiklemise jaoks küsima sealt vastava loa, mida ohu korral (kui keegi kedagi pantvangi on võtnud või muidu tulistatakse) välja ei anta, enamasti aga lahkesti välja kirjutatakse. Loal on kirjas, kuhu-millal-millega inimene sõita tahab. Pealinnas Sanas on kõvem mees turismipolitseis...temal on õigus annda terve Jeemeni tripi marsruudi peale 1 koondluba, kui aga alustada oma reisi teiseltpoolt, on igas linnas vaja otsida üles politsei ja uus paber küsida. Igavene tüütu värk. Eriti tüütu on see juhul, kui lähed bussipiletit ostma ning seda sulle enne ei müüda, kui loa oled toonud. Kribinal linna teise serva politseisse. Veidi käte-jalgadega vehkimist, paar ingliskeelset sõna ja paar araabiakeelset kah vahele ja luba käes. Siis bussijaama, kus selgub, et piletid on vahepeal otsa saanud ja järgmine buss läheb 1 päev hiljem. Piletit, oh imet, aga ära osta ei saa, sest loa peal on ju varasem kuupäev. Arvake, kuhu siiis jälle minna tuleb....nats nagu napakas sellel trajektooril edasi-tagasi joosta, selle asemel, et linna uudistada. Aga paber on väga vajalik, sest kahe linna vahelisel teel on keskeltläbi iga tunni aja tagant politsei check-point, kus oma rikkalikust lubade-koopiate-hunnikust üks eksemplar hambuni relvastatud politseionule tuleb ulatada. Nad vist tegelikult otsivad hoopis paholaisi ja relvi ilmselt kah ning ei ole sinna ainult turiste üle lugema pandud. Sellest hoolimata noogutavad nad peale 3 korda küsimist rõõmsalt ning kordavad naeratades üle "Aaaa, Estonia!", endal pilgus suur segadus. 
Jeemeni sisuka ajaloo kõrval on väga meeldiv ka see, et kõik on üpris odav. Kõiga parema pildi annab hinnatasemest äkki asjaolu, et kui unustada pass 10 tunni bussisõidu kaugusele hotelli, siis selle äratoomise teenus taksoga maksab 300 krooni :). Bussipileti hindadest ma parem ei räägi (ühte autosse topitakse mõnusasti 10 inimest, ega selle kitsutamise eest muidugi hirmsasti ei maksaks kah), samas tuleb ka arvestada, et poole sõidu pealt võib pagasiluuk autol lihtsalt lahti minna ja kott kõige tarvilikumate asjadega autode vahele pudeneda. Ehk et kui meie viskaks auto emexisse, siis tegelikult näitab praktika, et selline auto sõidaks ikka vähemalt 10 aastat veel!!! Milline raiskamine meil siin toimub ;)

Viimase reisi pildid üleval

Viimase reisi (14.dets-7.jaanuar) pildid on nüüd valikuliselt välja pandud. Marsruut oli Tallinn-Amsterdam-Dubai-Muscat (Omaan)-Sana' (Jeemen)-Dubai-Amsterdam-Tallinn. Mõned kirkamad reisimuljed ilmuvad ehk täna õhtupoole.

Monday, 14 January 2008

Blog avatud

Ühe blogikoha tegemine käib üllatavalt kähku. See annab ka selgitust sellele, miks see blogitamine nii popp on. Isegi tõeline kobakäpp peaks hakkama saama :)

Milleks see kõik

Ma pole kunagi arvanud, et mul blogi tarvis oleks. See blogiasjandus tundub eriti hästi sobivat keskmisest parema loomingulise võimega inimestele, kes soovivad oma andeid laiemale publikule näidata. Teine grupp internetiavarustesse oma elumõtteid kirjutavaid inimesi tunneb ilmselt lihtalt puudust sõpradest või lähedastest, kellega oma arvamusi ja tegemisi jagada. Ma ei usu ennast kummassegi kuuluvat, pigem otsisin kohta, kuhu oma reisipildid riputada. Nimelt ei taha pikalt tüüdata oma sõpru-tuttavaid teemal "näitan oma reisipilte", pannes ise paarisaja pildiga slaidishow tööle. No ei usu, et see tegelikult kõiki väga huvitab. Panen need parem netti üles, igaüks saab siis ise valida, kas ja kui palju neid vaadata tahab. Pildid on ju tegelikult siiski minu enda jaoks tehtud, võõraste piltide massiline vahtimine kuigi põnev ei ole. Aga kes soovib, siis siia blogisse mu pildialbumid lingitud ongi.