Lubage raporteerida - olen õnnelikult tagasi, osake Kreetat on avastatud ja pisut päikest võetud. Nädalast jääb väheks. Eriti kui võtta ette päevapikkune jalgsimatk Euroopa pikimas kanjonis, sõita saare kõige kaugemasse nurka vaatama paradiisile sarnanevat laguuni, käia kilomeetrite kaupa niisama jala ringi ja siis veel tahta süüa, juua, päevitada, magada. Ütleme nii, et raamatu jõudsin avada tagasilennul...
EDIT teisipäeval: saan aru, et viimastel päevadel on mitmeid pildialbumisse piilujaid. Panin mõned fotod nüüd üles.