Naised rokivad

Üldiselt on ikka naisterahvad märkimisväärselt toredamad kui mehed :-)
Nii vähemalt tuleb välja, kui vaadata naiste-meeste osakaalu (osakaalusid? osakaale?!?) minu sõprusringkonnas. Kusjuures ma olen üldiselt arvanud, et ma klapin meessoost inimestega ka päris hästi. Aga näe. Ikkagi on nii palju sõbrannasid, et ohohhhoooo. Lausa kolm punti :-)

Üks kamp on eelmainitud loost juba selge. Üks teine grupeering väärib nime Kurmeeklubi (Liis, sina panid vist sellise K-tähelise nimetuse, eks) - kõik mingil ajahetkel ühes firmas töötanud (kusjuures osad pole üldse kunagi omavahel kolleegid olnudki....nii erineval ajal on meid samas büroos nähtud tooli nühkimas), nüüdseks kõik sealt oma rada läinud. Osad lähemale, osad kaunis kaugele kahjuks. Saame aga ikka kokku, vaaritame midagi hõrku, sööme selle kõik ära ja taustaks käib usin vadistamine. Viimane suurüritus toimus sel pühapäeval Lahemaal. Täna on teisipäev ja mul on ikka veel kõht täis...mõned kohe on loodud võõrustajateks :).

Ja siis kolmas kamp on...issand....neid ma tunnen juba 28 aastat (kui on üldse võimalik nii ammusest ajast midagi teada).....okok, ühte nendest tean märkimisväärselt vähem ehk et ainult 24 aastat :-D. Vanad sõbrad sõna otseses mõttes :D Kahjuks on üks Eestist kaugel....sügisel paraneb olukord taas. Seni peame puuduliku koosseisuga hakkama saama ning hetk tagasi uudistasime kolmekesi kohvikuid-veinikohti. Piilusime Rataskaevu tänava Gallo Nero'sse (rahvast täis, tundus tore), Mündi tänava Hosteria Roma'sse (täiesti inimtühi, aga tundus siiski meeldiv), Vana turu tänava Clazzi jäime pidama. Teenindus hea, toidu osas ei saa ka viriseda, taustaks brasiilia muss. Aga üldiselt ega koht ja muud detailid polegi tähtsad...lihtsalt on hea naiskadega (isekeskis ütleme ikka tüdrukud...kohatu vist?!?) ringi uidata. Omadega :)