Thursday, 28 January 2010
Märgid
Täna sõitsime hommikul sadamasse Reval taksoga. Tuulise ilma jutu peale kostis taksojuht, et "ega see kummut ikka ümber ei lähe". Pidas silmas Tallinki Superstari. Kui me tagasi Tallinna sadamasse jõudsime ja tellisime Reval takso, siis ütles taksokiisu, et saabub auto number see-ja-see. Number tundus tuttav. Saabuski täpselt sama onu. Saime talle selgitada, et ümber ei lähe, aga näe, katki läheb küll.
Imelik vol 2.
Õhtul juhtus meil üks pisike liiklusintsident mingi suvalise mehega Kakumäe selveri kandis. Arvamuse peale "no on ikka päev, meil juba on nii palju juhtunud - jäime Tallinki laeva tõttu lennukist maha" tuli välja, et seesama onu läheb homme justnimelt sedasama Tallinki laeva parandama.
On nagu märgid. Aga ei saa aru, millele need vihjavad :)))
Puhkuse esimene päev
10.00 sadamasse
11.00 Tallink Superstariga Helsingisse
13.00 taksoga Vantaa lennujaama
15.55 lennukiga Tai suunas
Tegelikkus:
10.00 sadamasse
11.00 Tallink Superstariga Helsingi poole
11.45 ümberpöörd Tallinna poole ("Kallid reisijad, tehnilise rikke tõttu pöördume tagasi Tallinna sadamasse")
12.40 taksoga kodu poole
13.00-17.00 läbirääkimised kindlustuste ja reisibüroodega.
Ühesõnaga, me ei jõudnud lennukile. Esimese puhkusepäeva veetsime pisikesel merekruiisil Tallinna lahel, Tallink tegi ka väikse lõuna välja ;)
Thank God for reisitõrkekindlustus, mis meil tehtud oli. Ja ilma eriti suure vaidluseta makstakse kogu asjatult tehtud kulutus välja. Kurvalt kõlas alguses reisibüroode info, et järgmine otselend (ja see ka hingehinnaga) väljub alles 7.veebruaril. Õnneks suutsime leida nö liinilendude seast Tallinn-Helsingi-Bangkok-Phuket edasi-tagasi pileti, mis väljub homme. Ostsime siis uued piletid (loomulikult kallimad, nagu oligi arvata...) ja saame siiski pakitud kohvritega päikese poole sättima hakata.
p.s. ja ärge arvake, et me uut reisitõrkekindlustust ei teinud :)
Wednesday, 27 January 2010
Kodumutt
Ma olen täielikult kodumutistunud :)))))) Selle asemel, et ärevusega miniseelikuid kotti pakkida, olen ma südamest mures, mis juhtub kahe nädalaga minu leivajuuretisega. Õigemini isegi kolme nädalaga, sest viimati tegin leiba eelmisel reedel. Kahju, kui leivapoju minu äraolemist ei jaksaks vastu pidada, sest leib hakkas just väga hea välja tulema. Võibolla aga polegi asi juuretises, vaid hoopis koostisosades. Viimased kaks korda olen pannud leivasiirupit (pidi parema leiva tegema kui maltoosa) ja osa rukkijahu asemel mitmeviljajahu. Välja on tulnud väga hea!
Thursday, 21 January 2010
Nigeeria rahaskeemid
http://apareena.arvopaperi.fi/forum/msg/id=viihde/msg=1199710/
Wednesday, 20 January 2010
Lumi on küll tore, aga...
Jah. See oli siia kirjutatud ikka ainult kadeduse tekitamiseks ;)
Sunday, 17 January 2010
Avatar
Lisatud hiljem:
Mulle üldiselt fantaasiafilmid eriti ei istu (noh sellised, kus puud kõnnivad ja räägivad vms.), aga selles Avataris oli see kõik põnev, ilus, südamlik, patriootiline ning sisu ei rääkinud järjekordsest maailma lõpust (vuih, neid filme tehti vahepeal pisut liiga palju). Ja lisaks täiesti olemasolevale sisule oli ka teostus suurepärane! Kiidan tegijaid. Tõesti. Kolm tundi läks lennates ning minu usk sellesse, et suudetakse välja mõelda ja teha midagi uudset, on taastatud.
p.s. ma ei saa seni aru, kas need tüübid olid puhtalt joonistatud või olid siiski ka mõned näitlejad siniseks võõbatud....
Thursday, 14 January 2010
:)
Lasin mõned slaidid elektrooniliseks teha ning ka paberile trükkida. Päris naljakas vaadata. Ei usu, et ma praegu niimoodi ükskõikse näoga siputavat kala käes hoiaksin. Oleks hoopis "aih" ja "uih" või midagi sellist.
Wednesday, 13 January 2010
Kapis tasub alati hoida pisut mandleid
Thursday, 7 January 2010
Kosmeetika ohtlikkusest
Köha II
Wednesday, 6 January 2010
Köha
Otsustasin sellele täielikult vastu hakata ja mitte taolist halba ennustust uskuda. Ning täna algab totaalne ravikuur, sest mul on sellest natuke-haige-olemisest täiesti villand.
Minu protseduuride hulka kuulub: sinepiga jalavann (loe: ämber, sest see on kõrgem), vietnami salv varvaste vahele ja sääremarjade peale + villased sokid jalga, sinepiplaaster rinnale, vahepeal ka hanerasv rinnale, pipraplaaster kuskile mujale (huvitav kuhu? pöidla ümber? oli mingi koht, mis mõjub...), tee, mesi, tee, mesi, mustsõstra-vaarika moos, tee, mesi, tee. Ja küüslauk. Auru peaks ka äkki tegema....huh, see on natuke vastik. Veel midagi??? Mõtted on otsas.
Tuesday, 5 January 2010
Partnerkaart
Kui läksin huvi pärast kodulehele http://www.partnercard.net/, siis selgus, et midagi saab nende boonuspunktidega aegajalt võita. Võitjad aga kuulutatakse välja sellel kodulehel ja võitjate nimekirju saab näha ka infoletis. Mõlemal juhul ma pean ise käima iga natukese aja tagant uurimas, et ega mulle mingit kinkekaarti ette pole nähtud. Ja kui ma järgmisel ostukorral kassatädile oma partnerkaardi ulatan, siis ega tema mulle küll ei teata, juhul kui ma midagi võitnud olen (see on muidugi erakordselt jabur süsteem, eks?!?). Ju on Selverite eesmärk võimalikult salajas neid võite hoida, siis ei pea inimestele auhindu välja maksma. Igatahes - tasub mõnikord seda nende kodulehte vaadata või siis sisestada seal netilehel nende iseteenindusbüroos oma e-maili aadress. Siis ehk tuleb teavitus ka e-mailile.
Monday, 4 January 2010
Bakugan
See kuulub natuke samasse kategooriasse viimase Narvas käimisega, kui mulle pakuti võimalust valida burgerit kas pekooniga või pekoonita :)
Sunday, 3 January 2010
Wednesday, 30 December 2009
Paiskan müüki...
Sõidab superhästi, on tumesinist värvi. Muud tehnilised pisiasjad pean üle täpsustama :)
Aga kui ostjaks on naisterahvas, siis ega muud polegi vast tarvis ju teada ;-)
Täpsema info, fotod ja hinna avaldan lähiajal.
Wednesday, 23 December 2009
Tuesday, 22 December 2009
Värvilised toidud ja imelik part
Kuna meie eksperimentaalne tegutsemine on meid mõnikord pisut nälga jätnud (loe: peale pikka kokkamist otsustasime ükskord keeta kõhutäiteks pisut spagette, et mitte näljasurma surra), siis julgustas (õigemini peaaegu et sundis) Liis meid valmistama lisaks pardipraele ka suppi.
Menüü sai selline:
Glögg punasest veinist
Porgandi-tomati püreesupp (tuleb just sellist värvi, nagu arvata võite - oranzhi ja punase segu)
Part vürtsikate ürdimandlitega, seltsiks peedi-kartulipuder (Maru)
Kuninglik puding (Jamie Oliver)
Ütleme nii, et Liisu supimõte oli tore ja päästev, sest part ei sulatanud meie südameid. Lõhnas terve ahjusoleku aja jube imelikult ja peale pikka ootamist (äkki oligi liiga pikk?!?) selgus, et lihakiht on vaid 4-5 mm paks. Õigemini õhuke. Ja maitse.....no see maitse oli selline mittemidagiütlev. Ega iseenesest halb ei olnud. Aga elamust ka ei saanud. Linnukese kõhtu topitud segu pähklitest ja muust oli see-eest maitsev. Ja peedi-kartulipuder tuli imeliselt hõrk välja. Lisaks heale mekile nägi väga ilus tumeroosa välja.
Kuningliku pudingu võib ümber nimetada hiiglaslikuks ja magusaks munakoogiks. Aga Jamie ei ole selles kõiges süüdi, mina panin ise oma väikeste kätega sinna kogemata liiga palju suhkrut sisse.
Hõõgveini tegemine oli lihtne ning tulemus täitsa hea - potti panna pool klaasi vett ja pool klaasi suhkrut. Lisaks 1 kaneelikoor, 10 tera nelki ja natuke kardemoni. Seda natuke keeta, siis soga välja kurnata ning lisada 1 pdl punast veini.
Kogu sekeldamist saatis loomulikult äge jutuvada ning nurgas üürgasid superstaarid laulda. Seltskond oli super, päkapikud käisid kuuse all ja tühja sellest pardinirust - õhtu oli ikkagi jube lahe :)
Thursday, 17 December 2009
Vaaal-geeel lauu-aaal rätiku all magab leib :)
Okok, ei nori, isetehtud leib on hea ja sisaldab ainult õigeid komponente ja miks siis mitte proovida. Kõik saab alati alguse varustusest. Poest sai siis selline keeksikujuline vorm soetatud ja paar kilo ökojahu ka. Juuretise ja õpetuse importisin Saaremaalt. Kõik läks kenasti, kuni jõudsin retseptis niikaugele: "lisada niipalju jahu, et tuleks lurts". Kui olin enda silma järgi paraja paksusega taigna saanud ja mingit eriti silmatorkavat "lurtsu" ei tekkinud, siis lõpetasin igaks juhuks jahu lisamise (noh et äkki peale järgmist jahukogust kohe üldse enam ei lurtsu...). Leib läks ahju ja küpses isegi pisut kauem kui ette nähtud. Välja tuli nagu pisut nätske. Küllap ma ikka ei kannatanud selle päris "õige lurtsuni" ära.... Kui keegi oskaks mulle öelda, palju tegelikult ühe leiva sisse seda jahu tuleks panna, siis oleks mul homme pisut julgem uut katsetust alustada.
Friday, 11 December 2009
Kuidas mõnikord midagi tegemata jääb
No ja siis nädalavahetusel jalutasin mööda ühest lastekodu hoonest. Lugesin ukse pealt silti. Ja korraks tuli mõte, et oi, võiks lastele päkapikku teha ja kommi viia. Kõndisin juba mööda, sest pähe vilksatasid mõtted "kus sa need kommid siis nüüd võtad" ja "sa ei tunne sealt ju kedagi" ja "kuidas ma siis lihtsalt niimoodi ukse taga koputan" jne jne. Olin juba mõtet kõrvale heitmas, aga siis õnneks tuli see hapukoorene tädi meelde. Õigemini minu vilets tunne peale seda, kui ma igavene möku olin. Sips poodi ja oi kui lahedad olid kasvatajate näod :))) Ilmselt hulga lahedamad kui selle hapukooreproua oma oleks olnud. Selles mõttes on kena, et asjad juhtusid just sellises järjekorras :)


